Habekakk

Eestis haruldane habekakk on väga suur, jäädes teistest Eesti kakkudest alla ainult kassikakule.  Värvuse poolest on ta aga kassikakust erinev: habekaku värvuses domineerib hall, kuid seljal on ka pruunikaid toone. Kaku eesosa on seljast tunduvalt heledam, jalad ja jookse samuti helehallid. Habekaku pea on ühtlaselt hall, nägu, nagu kakulistel kombeks, on kummulikeeratud kaheksa kujuline ja see on samuti hall, ainult et veidi tumedam ning sellel on kontsentrilised tumedamad ringid. Kaku silmad on kollased, nokk ja küüned samuti. Saba on pikk ja pealt tume-, alt helehall. Habekaku noka all on tumedamatest sulgedest kolmnurk, mis oma kujult meenutab lõuahabet ja mille järgi lind ka oma nime on saanud.

Habekakk eelistab soiseid alasid, rabasaartel kasvavaid kuusikuid, soiseid kuuse-segametsi. Toituda eelistab habekakk lagedamatel aladel, näiteks väikesel niidul, raiesmikul või rabas, et püüda sealt pisinärilisi. Ta on meil haruldane talikülaline, keda näha õnnestub vaid üksikutel. Peamiselt elab ta meist põhja ja ida pool ning samuti Põhja-Ameerikas.

Iseloomult on habekakk röövlinnu kohta suhteliselt tagasihoidlik, mistõttu neid on raske looduses märgata. Nad ei ole eriti kaitsvad pesapaiga ega ka toitumisalade suhtes, välja arvatud juhul, kui pesas on munad või tibud.

Kuigi ta pole maailma mastaabis liiga ohustatud, kuulub habekakk Eestis I looduskaitsekategooriasse, sest ta asub siin oma levila piiril. Viimati pesitses habekakk Eestis 2009. aastal. Talviti satub meile 1-10 isendit.