Ristpart

Liiginimi eesti keeles	Ristpart
Liiginimi ladina keeles	Tadorna tadorna
Rahvapäraseid nimesid	Kivipart
Suurus	Kehapikkus 55-65 cm, tiibade siruulatus 100-120 cm, kaal 800-1120 grammi.
Levik	Levinud Euroopa rannikualadel ning suuremate jõgede ja järvede kallastel. Suurem osa Euroopa asurkonnast elab Põhjamere ja Läänemere rannikualadel, samuti Atlandi ookeani rannikul Prantsusmaal, Iirimaal ja Suurbritannias. Teised Euroopa asurkonnad on väikesed ja levila katkendlik. Teine suurem ristpardi leviala asub Euroopa kaguosas Musta mere ja Kaspia ääres ning ulatub sealt edasi Hiinani. Eesti rannamaastikul ja saartel üsna levinud liik.
Arvukus	Eestis pesitseb 400-500 haudepaari.
Elupaik ja eluviis	Elutseb meresaartel või väiksematel kivistel laidudel, vahel ka rannaniitudel, toituvad madalatel merelahtedel, vahel ka küntud põldudel.
Ränne	Valdavalt rändlind, vaid erakorraliselt kohtab teda ka talvel. Eestisse saabub märtsikuu jooksul, lahkub septembri lõpus või oktoobri alguses.
Toitumine	Selgrootud loomad, keda püüab adruvallidest või madalast veest.
Pesitsemine ja areng	Pesi võib leida saartelt ja rannaniitudelt kadastikest, kividealustest koobastest, mahajäetud rebase- ja mägraurgudest, merelähedastest avamaastiku kiviaedadest, paadikuuride seinaalustest urgastest ja sageli ka rannalähedaste vähekülastatavate hoonete pööninguilt. Paar jääb kokku kogu pesitsusperioodiks. Pesa vooderdavad nad rikkalikult udusulgedega ning mai lõpus-juuni alguses muneb emaslind 8-12 valget muna. Munade haudumise ja poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanemad. Pojad kooruvad juuli esimesel poolel ja lennuvõimestuvad augusti lõpul.
Ohustatus ja kaitse	Ristpart kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis ja tõusva arvukusega. Ohuteguriteks on elupaikade kadu ja väikekiskjate, sh võõrliikide arvukuse kasv.