Teder
Teder on keskmise suurusega kanaline. Tedrekukk on pea üleni must ja purpurse läikega, sabaalune, tiivaalune ja tiival olev vööt on aga valged. Samuti on tal silmatorkavad punased "kulmud". Mängu ajal ajab isaslind oma lüürakujulist saba püsti, kuid lennul tõmbab selle koomale, mistõttu see tundub lihtsalt pikana. Emaslind on hallikaspruun ja üleni tumedate vöötidega. Sageli on tema saba pisut roostja varjundiga.
Tedred on levinud pea kogu Euraasia metsavööndis - Norrast läänes ligikaudu Vladivostokini Kaug-Idas. Kesk-Euroopas on säilinud veel vaid eraldiseisvad väiksemad populatsioonid, paljudes paikades on aga nüüdseks välja surnud. Eestis on teder laialt levinud, ent väiksearvuline haudelind.
Linnu elupaigad muutuvad vastavalt elutsüklile. Pesitsusaladena kasutavad nad madal- ja siirdesoid, põõsastikke ja metsaservi. Talvel on aga määravaks sobivad toitumis- ja varjumistingimused nii ööbimiseks kui ka ebasoodsate ilmastikutingimuste korral. Toitumisalad on eelkõige seotud kaskedega, sest tetrede meelistoiduks on kaseurvad ja -võrsed. Muudel aastaaegadel võivad nad toituda ka pungadest, marjadest või mitmetest rohttaimedest. Igal juhul on talviste toitumisaladena eelistatud avamaastikuga külgnevad kase- või kasesegametsade servaalad ja väiksemad metsatukad lagedamates biotoopides. Kevadised tedremängud toimuvad enamasti soodes ja rabades, aga ka metsaservas põldudel-niitudel, juhul kui häirimistegur on väike.
Polügaamse linnuna on neile iseloomulikuks isaslindude seltsingulised mängud kevadel. Mänguperioodi algus sõltub ilmastikust ja see varieerub aastati märtsi algusest kuni aprillini. Mänguplatsil on igal isaslinnul vastavalt tema positsioonile hierarhias kindel koht. Kõige "paremad" linnud on platsi keskel, kehvemad äärealadel. Mäng lõpeb mais, kui emaslinnud on omale meelsa partneri välja valinud. Ta kraabib pesalohu varjatud kohta maapinnal, teinekord ka vana rohukulu alla või põõsaste varju, ning muneb sinna 7-10 kreemjat tumepruunide täppidega muna, mida haub 19-28 päeva. Kui esimene kurn juhtub hävima, muneb kana teise, väiksema kurna. Pojad on pesahülgajad ja on kohe võimelised iseseisvalt toitu otsima. Lendama õpivad nad juba teise elunädala lõpul.
Teder kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Neid ohustab peamiselt elupaikade hävimine või nende kvaliteedi langus. Elupaikadele mõjuvad halvasti ulatuslikud kuivendustööd, samuti metsatööde rasketehnikaga lõhutud metsa aluspinnas. Liigile ei mõju hästi ka kiskjate ja metssigade suur arvukus ning häirimine pesa juures, sest teder on maaspesitseja ja tema munadega pesa ning äsjakoorunud pojad on kaitsetud ning külmaõrnad – esimesed kolm nädalat ei ole tibudel veel termoregulatsioon välja kujunenud ja vanalind peab neid soojendama. Ka ebasoodsad ilmastikutingimused võivad tedrele ohuks olla .