Laulurästas

Liiginimi eesti keeles	Laulurästas
Liiginimi ladina keeles	Turdus philomelos
Rahvapäraseid nimesid	Osa ühised ööbikuga: ööbik, sisask, künnilind, kiriüüt; osa viitavad sarnasusele: abi-, võlts-, kunst-, solgi-, eba-, kuuseööbik, ööbiku sulane, ööbiku õpipoiss, metsrästas, kaasikulind, varikutsirk, potträstas, kõdurästas.
Suurus	Kehapikkus 20-22 cm, tiibade siruulatus 33-36 cm. Kaal 53-79 g.
Levik	Pesitsusareaal hõlmab kogu Euroopa (välja arvatud Island), ulatudes Venemaa keskvööndist Baikali järveni. Meil pesitsevad laulurästad talvituvad peamiselt Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis ja Itaalias. Osa talvitusalasid asub ka Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas. Eestis tavaline haudelind.
Arvukus	Eestis pesitseb 300 000 - 400 000 haudepaari.
Elupaik ja -viis	Eelistatud elupaikadeks on niisked kuusikud ja salukuusikud, kuid pesitseb arvukalt ka kuuse alusmetsaga männikutes, sookaasikutes, puisniitudel ja lehtmetsades, samuti linnaparkides ja kalmistutel. Maapinnal liigub kiirete hüpetega, ärevuses tõmbleb tiibadega ja naksutab nokaga. Laulab harilikult kõrgeima kuuse ladvas liikumatult istudes, sageli terve päeva.
Ränne	Rändlind. Eestist lahkub enamasti oktoobri jooksul, viimaseid võib vahel kohata novembri lõpuski. Harva võivad üksikud isendid meil talvituda. Kevadel saabub märtsi keskpaigast aprilli keskpaigani.
Toitumine	Toitu hangib maapinnalt või nopib rohurindest, harvem puudelt ja põõsastelt. Kevadel ja suvel söövad selgrootuid: vihmaussid, hulkjalgsed jt, pärast marjade valmimist aga peamiselt marju, ka seemneid.
Pesitsemine ja areng	Eelistatuimaks pesapuuks on kuusk. Pesa ehitab emaslind kuivanud rohust ja lehtedest, samblikust ja peentest oksaraagudest, siseviimistluseks kasutab kõdupuitu ja sülge. Lõpuks valmib korrapäraselt ümmargune, väga tihe ja seest papitaolise kõva massina näiv sileda pinnaga pesa. Emaslind muneb 5-6 muna, mida haub 11-14 päeva. Pojad kooruvad päeva-paari jooksul, misjärel kasvavad pesas veel 13-16 päeva, enne kui uitama lähevad. Toidavad mõlemad vanemad. Lennus võime noori laulurästaid näha alates maikuu lõpust. Harilikult kaks kurna aastas, esimene pesitsus toimub tavaliselt aprillis-mais ja teine juunis.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu kaitstavate liikide hulka. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis ja tõusva arvukusega. Looduslikeks vaenlasteks on hakid, hallvaresed ja rongad, kes rüüstavad pesi süües mune ja poegi. Mõningad lokaalsed arvukuse langused võivad olla tingitud liiga intensiivsest põllumajandusest.