Hallrästas

Liiginimi eesti keeles	Hallrästas
Liiginimi ladina keeles	Turdus pilaris
Rahvapäraseid nimesid	Täristi-, kadaka-, hobu-, tärin-, pask-, kirjurästas, hobutäristis, tärr, kärt, lärt, kädistaja, rädisti, kätkas, pajuharakas, pasknäär, sitalind, hall kodi.
Suurus	Pikkus 22-27 cm, tiibade siruulatus 39-42 cm. Kaal 82-138 grammi.
Levik	Levinud Islandist Kesk-Siberini ning Põhja-Aafrikast ja Edela-Aasiast Loode-Hiina aladeni. Eestis kõikjal levinud sage haudelind. Meil pesitsejad veedavad talve Lääne- ja Lõuna-Euroopas, peamiselt Prantsusmaal ja Itaalias.
Arvukus	Eestis pesitseb 80 000 - 150 000 paari. Talvitub 3 000 - 50 000 isendit.
Elupaik ja -viis	Elutseb kultuurmaastiku puistutes ja metsatukkades, puisniitudel, metsaservadel, linnaparkides, kalmistutel jm. Koloonialiselt, tihti kümneid paare koos pesitsemas, sügisesed ränded toimuvad aga sadade kaupa parvedes. Kõiki liikumisi saadab käre sädistamine.
Ränne	Invasioonilind, areaali põhjaosas ka rändlind. Talvitub Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Väike-Aasias. Sügisel koguneb suurtesse parvedesse ja lahkub novembris, viimased detsembri jooksul, osad jäävad aga ka Eestisse talvituma. Kevadel saabuvad märtsis või aprlli algul.
Toitumine	Sügisel on põhitoiduks marjad. Talvituvatel lindudel marjad talvel peaaegu ainus toit. Kevadel ja suvel söövad rohkelt putukaid ja umbrohuseemneid.
Pesitsemine ja areng	Nii okas- kui lehtpuudel kuni 20 m kõrgusel. Pesa on massiivne, poolkerajas ning koosneb kuivanud raagudest, kuluheinast, kuivanud lehtedest, mullast ja sõnnikust, tugevdatud saviga. Ehitamine kestab 4-5 päeva. Aprilli lõpul või mai alguses muneb 4-7 muna haudumine kestab 12 päeva. Pojad on pesas 12-13 päeva ning toitu toovad mõlemad vanemad. Pärast pesa hülgamist hoiavad vanemad veel silma peal, kuni lennuvõimestumiseni mai lõpus.
Koht ökosüsteemis	Aitab levitada puude ja põõsaste seemneid ning hävitab kahjurputukaid.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu Eestis looduskaitse alla. Arvukus on pisut langenud, kuid siiski suur. Rahvusvaheline staatus on "soodsas seisundis". Peamiselt ohustavad hakkide ja hallvareste pesarüüsted.