Vaenukägu

 

Vaenukägu

Vaenukäo iseloomulik häälitsus: "up-up-up..." on vanasti eestlastele kostunud peni haukumisena ja hädade kuulutamisena. Nii võis vaenukägu tuua nälga, sõda, vaenu, surma, ikaldust, mis kajastub ka tema nimedes: uputaja kägu, surmakägu, vaenukägu jne. Ei ole just palju Eestis nii haruldasi linde, kellele oleks rahvasuus antud nii rohkelt erinevaid nimesid. Võti peitub selles, et omal ajal ulatus vaenukägude levila oluliselt rohkem põhja poole kui praegu. Euroopa levila on 19. sajandi jooksul kahanenud lõuna suunas ja praeguseks on vaenukägu regulaarse pesitsejana kadunud Rootsist, Taanist, Hollandist, Belgiast. Saksamaal pesitseb nüüdseks vaid lõunaosades. Eesti jääb praegu nende levila põhjapiirile - siin on tegu haruldase linnuga, kuid siiski iga-aastase pesitsejaga (5-20 paari).

Välimuselt on vaenukägu üks omalaadsemaid linde kogu Euroopas. Ta on kreemikasroosat värvi, laiad ümaraotsalised tiivad on aga musta-valgevöödilised. Saba on samuti must ja ühe laia valge vöödiga. Linnu kiirul asub lidusse tõmmatav indiaanipeakatte moodi suletutt, mis annab vaenukäole tema alternatiivse nimetuse - toonetutt. Linnu nokk on pikk ja peenike ning allapoole kaardus. Selle abil hangib ta sõnnikuhunnikutest ja pinnase ülakihtidest toiduks putukaid, nii nende vastseid kui ka valmikuid.

Vaenukägu asustab üksikute paaridena erinevaid mosaiikseid maastikke, kus puistud vahelduvad kultuurmaastikuga. Puistutest on eelistatud pargid, aiad ja vanad hõredad männikud, mille lähistel on talumaastikku või väikeasulaid. Ta kõnnib sageli kiirel sammul maapinnal, aga võib ka puutüvel ronida. Lennul meenutab vaenukägu oma kontrastse ruuge-mustakirju sulestikuga kirevat liblikat, vehkides tihedalt laiade tiibadega.

Suluspesitsejana kasutab vaenukägu pesakohana puuõõnsusi, pesakaste, kiviaedu, puuhunnikuid, ehitisi, varemeid, liivapaljandite koopaid jm õõnsaid paiku. Pesa on kasimata ja halvasti lehkav. Emaslind muneb 5-7, harva kuni 12 muna, mida haub 17 päeva. Isaslindu lubatakse haudumises osalema alles haudumise lõpuosas. Pojad kooruvad udusulgedega ja püsivad pesas 22-24 päeva kuni pärissulgede tekkimiseni. Pere toitub koos veel pesa läheduses ligi nädal aega, jättes seejärel piirkonna maha. 

Vaenukägu kuulub Eestis kaitstavate liikide III kategooriasse. Ohustab intensiivpõllumajandus, mis hävitab maastiku mitmekesisuse ja vähendab suurte putukate arvukust. Kariloomade pidamine kinnistes lautades tingib samuti toidubaasi vähenemise, kuna vaenukäole meeldib toitu hankida sõnnikuhunnikutest. Osades piirkondades on ohuteguriks ka linnujaht. Aeg näitab, kas see tänapäeval eelkõige soojas kliimas elav liik laiendab levilat lähitulevikus kliimamuutuste tõttu uuesti põhja suunas.

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri