Vaskuss - täiendav info

Vaskuss

Liiginimi eesti keeles Vaskuss

Liiginimi ladina keeles Anguis fragilis

Suurus Kasvavad umbes 50 cm pikkuseks.

Levik ja arvukus
Levinud peamiselt Lääne- ja Kesk-Euroopas, Ida-Euroopas küllaltki hajusalt. Levila põhjapiir jääb Kesk-Rootsi, edelas ulatub Portugali. Eestis levinud hajusalt nii mandril kui ka suurematel saartel, Saaremaal veidi sagedasem.

Elupaik ja eluviis Elutseb nii niisketel kui kuivadel aladel, enamasti laialehistes ja segametsades, aasadel, põldudel või aedades. Varjepaikadena kasutab kõdunenud kände, sipelgapesi, poeb kivide alla või uuristab pehmesse pinnasesse omale ise uru. Aktiivsed videvikus või öösel. Talveuni algab septembri lõpus või oktoobris, talvituvad näriliste urgudes või kõdunenud kändudes, kuhu kogunevad 20-30 isendi kaupa kokku.

Toitumine Loomtoiduline. Püüab väikseid aglaselt liikuvaid loomi - tigusid, vihmausse, putukaid või ämblikke. Ei ole võimeline lõugu pärani ajama.

Sigimine Emased sigivad igal teisel aastal. Paaritumine algab aprillis, pärast talveunest ärkamist. Isased võitlevad emasloomade pärast. Emane ei mune, vaid munad arenevad tema keha sees. Soojal suvel toob ta pojad varem ilmale. Külmal suvel võib ta mune kuni järmise kevadeni hoida.

Kasv ja areng Emane võib korraga ilmale tuua 3-26 poega. Pojad sünnivad elusana - läbipaistvas munakestas, mis kohe puruks rebitakse. Sündides on nad 6-10 cm pikkused. Vaskuss on üks pikema elueaga sisalikke. Isased saavad suguküpseks 3-aastaselt, emased 4.-5. eluaastal, kui nad on 30 cm pikkused. Looduses võivad elada 30-aastaseks, vangistuses isegi üle 50 aasta vanaks.

Koht ökosüsteemis Looduslikeks vaenlasteks on väikekiskjad, röövlinnud, toonekured, haigrud ja vahel ka rästik.

Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Levilal laiemalt on populatsioon soodsas seisundis, kuid Eestis ohualdis elupaikade kvaliteedi languse tõttu.

Liiginimi eesti keeles	Vaskuss
Liiginimi ladina keeles	Anguis fragilis
Suurus	Kasvavad umbes 50 cm pikkuseks.
Levik ja arvukus	Levinud peamiselt Lääne- ja Kesk-Euroopas, Ida-Euroopas küllaltki hajusalt. Levila põhjapiir jääb Kesk-Rootsi, edelas ulatub Portugali. Eestis levinud hajusalt nii mandril kui ka suurematel saartel, Saaremaal veidi sagedasem.
Elupaik ja eluviis	Elutseb nii niisketel kui kuivadel aladel, enamasti laialehistes ja segametsades, aasadel, põldudel või aedades. Varjepaikadena kasutab kõdunenud kände, sipelgapesi, poeb kivide alla või uuristab pehmesse pinnasesse omale ise uru. Aktiivsed videvikus või öösel. Talveuni algab septembri lõpus või oktoobris, talvituvad näriliste urgudes või kõdunenud kändudes, kuhu kogunevad 20-30 isendi kaupa kokku.
Toitumine	Loomtoiduline. Püüab väikseid aglaselt liikuvaid loomi - tigusid, vihmausse, putukaid või ämblikke. Ei ole võimeline lõugu pärani ajama.
Sigimine	Emased sigivad igal teisel aastal. Paaritumine algab aprillis, pärast talveunest ärkamist. Isased võitlevad emasloomade pärast. Emane ei mune, vaid munad arenevad tema keha sees. Soojal suvel toob ta pojad varem ilmale. Külmal suvel võib ta mune kuni järmise kevadeni hoida.
Kasv ja areng	Emane võib korraga ilmale tuua 3-26 poega. Pojad sünnivad elusana - läbipaistvas munakestas, mis kohe puruks rebitakse. Sündides on nad 6-10 cm pikkused. Vaskuss on üks pikema elueaga sisalikke. Isased saavad suguküpseks 3-aastaselt, emased 4.-5. eluaastal, kui nad on 30 cm pikkused. Looduses võivad elada 30-aastaseks, vangistuses isegi üle 50 aasta vanaks.
Koht ökosüsteemis	Looduslikeks vaenlasteks on väikekiskjad, röövlinnud, toonekured, haigrud ja vahel ka rästik.
Ohustatus ja kaitse	Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Levilal laiemalt on populatsioon soodsas seisundis, kuid Eestis ohualdis elupaikade kvaliteedi languse tõttu.