Vaskuss

Kuigi vaskuss meenutab kehakujult madu, on tegu hoopis sisalikuga, kelle jalad on taandarenenud. Nad kasvavad umbes 50 cm pikkuseks ja on pruunikat või vaskset tooni soomustega. Isaste kõhualune on hele, emastel tume, kusjuures neile on veel iseloomulik iseäralik seljatriip. Osades populatsioonides võib täiskasvanud isaste vaskusside seljal esineda siniseid laike - Eestis on selliseid isendeid kohatud vaid Saaremaal.

Vaskuss võib asustada nii niiskeid kui ka kuivi alasid laialehistes või segametsades, aga elutseda ka aasadel, niitudel, põldudel või aedades. Vahel võib ta ka maa all liikuda, kasutades teiste loomade käike või kaevudes ise pehmesse liivasesse pinnasesse või kõdusse. Peamiselt on ta aktiivne öösiti, varjudes päevaks kõduhunnikutesse, kändudesse, kivide alla või isegi sipelgapesadesse. Rohus ja kivide vahel on ta võimeline küllaltki kiirelt liikuma, kogu kehaga maosarnaselt loogeldes. Tasasel maapinnal on tema liigutused aga kohmakad ja aeglased. Seetõttu on tema toiduks just loomad, kes ka ise eriti kiiresti ei liigu - vihmaussid, teod, ämblikud, putukavastsed jne. Ta läheneb saagile rahulikult, kompides seda alguses keelega, ning haarab sellest kiirustamata kinni. Mao kombel ta suurt saaki neelata ei saa, kuna ei suuda lõugu pärani lahti teha.

Aeglaselt liikuva loomana on tal ohtralt vaenlasi - rästikud, röövlinnud, väikekiskjad, toonekured, haigrud jne. Nende käest aitab aga vahel pääseda üks nipp, mida vaskuss sarnaselt paljudele teistelegi sisalikele kasutab - nimelt suudab ta oma saba küljest heita. Saba moodustab umbes poole tema kehapikkusest ja murdub kergesti. Asemele kasvab uus, kuigi mitte kunagi nii pikk, kui eelmine.

Talvel on vaskussid talveunes, asustades näriliste urgusid või kõdunenud kände. Talvitumine algab septembri lõpus või oktoobri alguses ning ühte kohta võib koonduda 20-30 looma. Pärast talveunest ärkamist, alates aprillist, toimub vaskusside paaritumine. Vaskussid on eluspoegijad. See tähendab, et nad ei mune, nagu paljud teised roomajad, vaid munad arenevad lõpuni emaslooma kehas. Sündides on nende ümber läbipaistev munakest, mille nad kohe puruks rebivad. Veel on omapärane see, et soojal suvel poegib emasloom niipea kui võimalik. Väga külmal suvel võib ta aga mune kuni järgmise kevadeni enda sees hoida ja alles siis poegida. Poegi on tavaliselt korraga 3-26. Vastsündinult on nad umbes 10 cm pikkused.

Vaskuss on üks pikaealisemaid sisalikke. Isasloomad saavad suguküpseks kolme, emasloomad alles 4-5-aastaselt. Looduses võivad nad elada lausa 30 aastat vanaks, vangistuses aga veelgi kauem - vanim vaskuss elas teadaolevalt 54-aastaseks.

Eestis on vaskuss hajusalt levinud ning ta kuulub lII kaitsekategooriasse. Asurkonna suurus on tõenäoliselt vähenemas, kuna nende elupaikade kvaliteet on langenud.