Nastik - täiendav info

Nastik

Liiginimi eesti keeles Nastik

Liiginimi ladina keeles Natrix natrix

Suurus Kehapikkus võib ulatuda kuni 1,5 meetrini.

Levik ja arvukus
Levinud Kesk- ja Ida-Euroopas, Aasias ulatub levila Kesk-Siberini. Eestis on levinud ja arvukas Lääne-Eestis ja saartel, samuti Lõuna-Eestis. Mujal haruldane.

Elupaik ja eluviis Peamiselt seotud niiskete aladega - jõgede, järvede ja tiikide kallastega, niiskete metsade ja lamminiitudega. Lääne-Eestis elutseb ka mererandades. Tihti elab aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse ja sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad metsakõdusse ka ise käike rajada. Võib ujuda vees ja sukelduda mitmekümneks minutiks. Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad näriliste urgudes või kändude all kas üksikult või mitmekesi koos. On päevase eluviisiga, kuid toitu püüab hommikul ja õhtul.

Toitumine Põhitoiduks kahepaiksed, vahel söövad ka kalu. Saaki ei kägistata, vaid see neelatakse elusalt. Suuremõõtmelise saagi neelamiseks avanevad lõuad väga laialt.

Sigimine Paaritumine toimub pea kohe pärast talveunest ärkamist. Emasloom muneb kurnad mõnda niiskesse ja sooja kohta, eelistatud on nt sõnniku- või kompostihunnikud. Igas kurnas on 8-40 nahkset muna. Koorudes on pojad ~18 cm pikkused ja iseseisvuvad kohe.

Koht ökosüsteemis Vaenlasteks on röövlinnud, toonekured, rebased, nugised, kährikud. Nastiku mune ja noorloomi võivad hävitada rotid.

Ohustatus ja kaitse Arvukust vähendavaks faktoriks võib olla loodusmaastike vähenemine seoses inimtegevusega. Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. Eestis on asurkonnad stabiilsed ja rannikualadel isegi suurenenud.

Liiginimi eesti keeles	Nastik
Liiginimi ladina keeles	Natrix natrix
Suurus	Kehapikkus võib ulatuda kuni 1,5 meetrini.
Levik ja arvukus	Levinud Kesk- ja Ida-Euroopas, Aasias ulatub levila Kesk-Siberini. Eestis on levinud ja arvukas Lääne-Eestis ja saartel, samuti Lõuna-Eestis. Mujal haruldane.
Elupaik ja eluviis	Peamiselt seotud niiskete aladega - jõgede, järvede ja tiikide kallastega, niiskete metsade ja lamminiitudega. Lääne-Eestis elutseb ka mererandades. Tihti elab aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse ja sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad metsakõdusse ka ise käike rajada. Võib ujuda vees ja sukelduda mitmekümneks minutiks. Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad näriliste urgudes või kändude all kas üksikult või mitmekesi koos. On päevase eluviisiga, kuid toitu püüab hommikul ja õhtul.
Toitumine	Põhitoiduks kahepaiksed, vahel söövad ka kalu. Saaki ei kägistata, vaid see neelatakse elusalt. Suuremõõtmelise saagi neelamiseks avanevad lõuad väga laialt.
Sigimine	Paaritumine toimub pea kohe pärast talveunest ärkamist. Emasloom muneb kurnad mõnda niiskesse ja sooja kohta, eelistatud on nt sõnniku- või kompostihunnikud. Igas kurnas on 8-40 nahkset muna. Koorudes on pojad ~18 cm pikkused ja iseseisvuvad kohe.
Koht ökosüsteemis	Vaenlasteks on röövlinnud, toonekured, rebased, nugised, kährikud. Nastiku mune ja noorloomi võivad hävitada rotid.
Ohustatus ja kaitse	Arvukust vähendavaks faktoriks võib olla loodusmaastike vähenemine seoses inimtegevusega. Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. Eestis on asurkonnad stabiilsed ja rannikualadel isegi suurenenud.