Nastik on üks kahest Eesti maoliigist. Tal on
tumehall, -pruun või isegi musta värvi selg ning heledam kõhualune
ja tema pikkus võib ulatuda kuni 150 cm-ni. Kuna nastikud kasvavad
kogu elu ja nii pikaks kasvavad vaid vanimad isendid, kohtab nii
pikki nastikuid siiski suhteliselt harva. Nastiku iseloomulikemaks
tunnuseks on kollased või valkjad "kõrvatagused" - keskelt katkev
kaelus. Vahel, eriti Saaremaal, esineb ka üleni musti isendeid,
kellel need heledamad laigud puuduvad. Erinevalt rästikust ei ole
nastikul kunagi siksak-mustrit, vaid tema selg on ühtlaselt
värvunud. Veel üks kindel eristamistunnus lisaks kollastele
"kõrvadele" on pea kuju - nastiku pea läheb kaelaks ja edasi kehaks
üle küllaltki ühtlaselt, rästiku pea on aga selgelt
kolmnurgakujuline.
Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta
roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on
hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning
sukelduda mitmekümneks minutiks. Elupaikadena eelistavad nastikud
märjemaid alasid - jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid
metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik
võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes. Erinevalt
rästikust ei ole nastiku hammustus mürgine ning üldiselt hammustab
ta ainult viimases hädas. Kiskjate peletamiseks eritavad nad
küüslaugulõhnalist vedelikku ja teesklevad surnult, muutudes täiesti
lõdvaks. Inimese hirmutamiseks nastik tavaliselt sisiseb ja teeb
justkui ründavaid sööste, kuid tavaliselt ilma lõugu avamata.
Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes
peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal
tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, isegi kalu.
Saaki nad surnuks ei kägista, vaid neelavad elusalt. Öisel ajal
puhkavad nastikud lehekõdusse, näriliste urgudesse või puujuurte
alla varjunult. Ka talveund magatakse sügavates urgudes, sageli
mitmekesi koos. Talveuni kestab oktoobrist-novembrist märtsi või
aprillini.
Esimestel soojadel kevadpäevadel soojendavad nastikud end pikalt päikese käes, olles sageli puntras koos. Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis muneb emasloom niiskesse ja sooja paika nahkja kestaga munad, mille edasise arengu kiirus sõltub ümbritsevast temperatuurist. Nastiku meelispaigad munemiseks on sõnniku- ja kompostihunnikud, kus on alati piisavalt soe ja niiske. Noored nastikud kooruvad tavaliselt suve lõpus ning on koorudes keskmiselt 18 cm pikkused. Iseseisvat elu alustavad nad kohe.