Nastik

Nastik on üks kahest Eesti maoliigist. Tal on tumehall, -pruun või isegi musta värvi selg ning heledam kõhualune ja tema pikkus võib ulatuda kuni 150 cm-ni. Kuna nastikud kasvavad kogu elu ja nii pikaks kasvavad vaid vanimad isendid, kohtab nii pikki nastikuid siiski suhteliselt harva. Nastiku iseloomulikemaks tunnuseks on kollased või valkjad "kõrvatagused" - keskelt katkev kaelus. Vahel, eriti Saaremaal, esineb ka üleni musti isendeid, kellel need heledamad laigud puuduvad. Erinevalt rästikust ei ole nastikul kunagi siksak-mustrit, vaid tema selg on ühtlaselt värvunud. Veel üks kindel eristamistunnus lisaks kollastele "kõrvadele" on pea kuju - nastiku pea läheb kaelaks ja edasi kehaks üle küllaltki ühtlaselt, rästiku pea on aga selgelt kolmnurgakujuline.

Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning sukelduda mitmekümneks minutiks. Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid - jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes. Erinevalt rästikust ei ole nastiku hammustus mürgine ning üldiselt hammustab ta ainult viimases hädas. Kiskjate peletamiseks eritavad nad küüslaugulõhnalist vedelikku ja teesklevad surnult, muutudes täiesti lõdvaks. Inimese hirmutamiseks nastik tavaliselt sisiseb ja teeb justkui ründavaid sööste, kuid tavaliselt ilma lõugu avamata.

Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, isegi kalu. Saaki nad surnuks ei kägista, vaid neelavad elusalt. Öisel ajal puhkavad nastikud lehekõdusse, näriliste urgudesse või puujuurte alla varjunult. Ka talveund magatakse sügavates urgudes, sageli mitmekesi koos. Talveuni kestab oktoobrist-novembrist märtsi või aprillini.

Esimestel soojadel kevadpäevadel soojendavad nastikud end pikalt päikese käes, olles sageli puntras koos. Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis muneb emasloom niiskesse ja sooja paika nahkja kestaga munad, mille edasise arengu kiirus sõltub ümbritsevast temperatuurist. Nastiku meelispaigad munemiseks on sõnniku- ja kompostihunnikud, kus on alati piisavalt soe ja niiske. Noored nastikud kooruvad tavaliselt suve lõpus ning on koorudes keskmiselt 18 cm pikkused. Iseseisvat elu alustavad nad kohe.