Leht on taimeorgan, kus peamiselt toimub fotosüntees ning vee aurumine (transpiratsioon). Lehed võivad olla ka tugevasti muundunud ning kohastunud varuainete säilitamiseks, kinnitumiseks, kaitseks või putukate püüdmiseks. Uued lehed arenevad lehepungades paiknevatest lehealgmetest.

Lehe välisehitus.
Leht koosneb tavaliselt kahest osast: lehelabast ja leherootsust. Lehe tipu, serva ja üldkuju alusel eristatakse erinevaid lehekujusid. Lehelabal võib näha leheroodusid. Need moodustuvad lehe põhikoes kulgevatest juhtkimpudest. Tavaliselt on rood paremini nähtavad lehe alumisel pinnal. Otse piki lehte kulgeb pearood, millest väljuvad külgrood. Roodumise järgi eristatakse peamiselt sulgroodseid, sõrmroodseid, rööproodseid ja kaarroodseid lehti. Lehelaba võib olla terve või väljalõigetega. Sõltuvalt väljalõike suurusest eristatakse 3 tüüpi lehti: hõlmised (väljalõiked ulatuvad 1/3-ni lehelaba laiusest), lõhised (väljalõiked on kuni 2/3 lehelabast) ja jagused (väljalõiked kuni pearooni). Viimast tüüpi lehed võivad sarnaneda pealiskaudsel vaatamisel liitlehtedega.

Leherootsu abil kinnitub leht taimevarrele ja selle kaudu toimub ainete vahetus lehe ja ülejäänud taime vahel. Osal taimeliikidest leheroots puudub ja lehed kinnituvad varrele laba alumise osaga. Leheroots võib alumises osas laieneda ja moodustada varre ümber lehetupe (näiteks sarikalised ja kõrrelised). Lehetuped kaitsevad kaenlapungi või toetavad nõrka vart. Lehed asetsevad varrel väga korrapäraselt: vastamisi, vahelduvalt või männasjalt.

Kui rootsule kinnitub üks lehelaba, on tegu lihtlehega. Liitlehel kinnitub leherootsule omakorda eraldi rootsukestega mitu lehelaba ehk lehekest. Roodumise järgi võib eristada sõrmjaid ja sulgjaid liitlehti.

Lehe siseehitus.
Lehe siseehitus on vastavuses kasvukoha tingimustega. Lehes saab eristada katte-, juht-, ja tugikudesid ning põhikude. Kattekude katab ning kaitseb lehe alumist ja ülemist pinda. Kattekoes paiknevad õhulõhed, mille kaudu toimub gaasivahetus. Kattekoe all asub põhikude, mille elusad rakud sisaldavad kloroplaste. Kloroplastides toimubki fotosüntees. Põhikude koosneb erinevatest rakkudest: piklikest ja ümaratest. Piklikud, tihedalt üksteise kõrval asuvad rakud on otse kattekoe all ja moodustavad sammaskoe. Nendes rakkudes on kloroplaste kõige rohkem ja seega toimub seal fotosüntees kõige intensiivsemalt. Ümaramad ja hõredamalt asetsevad rakud moodustavad kobekoe. Kobekude oma suurte õhuruumidega on hästi kohastunud gaasivahetuseks. Õhuruumides toimub vee aurustumine, mis väljub lehest õhulõhede kaudu. Juht- ja tugikoed moodustavad kobekoes juhtkimpe. Nende kaudu toimub vee ja teiste ainete liikumine lehes.

Lehemuudendid.
Lehed võivad taimedel olla muundunud seoses nende ülesannetega: vähendada aurumist, aidata taimel kinnituda tugedele, putuktoidulistel taimedel toidu hankimiseks. Eristatakse mitut erinevat tüüpi lehemuudendeid: astlad, köitraod ja püünislehed. Muundunud võivad olla kas terve leht või lehe erinevad osad: roots või laba. Näiteks kukerpuul on astlad moodustunud tervest lehest, hundihambal leherootsust ja korvõielistel lehelabast. Hiirehernestel on leheroots muundunud hoopis köitraoks, kuid seahernel on köitraag arenenud lehelabast. Püünislehed on putukatest toitumiseks huulheinal ja võipätakal.