Vaevakask
(Betula nana)
rabakask, kaskjalg, maarjakask, pürskask, raud-kask

Vaevakase nimi viitab taime vaevalisusele, väikesel ja hädisele välimusele. Sama näitavad veel mitmed teisedki vanarahva hulgas levinud nimed: hala-kask, härjapõlve kask ja maadlase-kask. Teiste tavaasukatega võrreldavat suurust näitab nimi – tarna puu. Kuid see liik on lihtsalt selline. Põlvepikkusena on ta enda kohta võimas puu ja puusakõrguseni ulatudes lausa hiiglane. See ei ole seepärast, et muld oleks kehv, valgust vähe või niiskust liiga palju – ta lihtsalt on selline oma tavaliste kasvutingimuste juures. Mõnikord ei ületa ka mitmekümneaastase puu kõrgus paarikümment sentimeetrit. Kuid viljakale mullale istutatult võib vaevakask teinekord isegi puukujuliseks kasvada.

Kuid igal juhul on ta väga huvitav rabataim. Oma kaunite tillukeste ümarate lehtedega tekitab ta jõhvikate otsijates alati sooja ja lähedase tunde. Temas on midagi, mis mõjub inimesele rahustavalt. Võib-olla on see tema visadus, millega ta asustab kõik niiskemad kasvukohad, visadus, millega seemned lendavad tuulega või ujuvad vooluvee abil kõikvõimalikesse mülkaisse. Me võime kohata vaevakaske kõikides niisketes kasvukohtades, kuid rohkem Põhja- Ja Lääne-Eestis, seevastu Lõuna Eestis näeb marjuline teda harva ja Eesti läänesaartel peaaegu üldse mitte. Ta kasvab nii madalsoos, siirdesoos kui ka rabas, lisaks veel rabastuvatel niitudel ja metsades, ka niiskes lodumetsas.

Vaevakase õied on koondunud vorstikujulisteks urbadeks nagu teistegi kaskedel. Samuti on eraldi isas- ja emasurvad. Erinevalt meie tavalisematest ja suurematest kaskedest on vaevakasel kõik urvad püstised. Vaevakase emasurvad on aga hoopis pisemad kui teistel kaskedel, nagu ta isegi. Harva ületab urva pikkus sentimeetri. Isasurvad on kuni pooleteise sentimeetri pikkused. Ka vaevakase seeme – pähklike on väiksem kui teistel kaskedel. Selle pikkus on kuni paar millimeetrit, tema tiivakesed on aga eriti kitsad: kuni viis korda seemnest kitsamad. Need väikest putukat meenutavad seemned levivad tuule abil lenneldes või siis laevukesena vees triivides. Harva jõuavad nad aga nii kaugele kui näiteks arukase seemned, sest nende stardirada on palju madalamal. See on ka vajalik, sest põõsakese elukohast kaugemal ei tarvitse sobivat maad kasvamiseks olla.

Omapärased on ka vaevakase lehed, nende järgi on hea seda liiki määrata. Need on tillukesed ja ümarad, läbimõõduga umbes üks sentimeeter. Tihti aga on erinevalt teistes kaskedest tema lehtede laius suurem kui pikkus. Need lehed on andnud põõsale ka nime litterkask.