| Liiginimi eesti
keeles |
Kanakull |
| Liiginimi ladina
keeles |
Accipiter gentilis
|
| Rahvapärasid
nimesid |
Kanaröövel, tiirutaja,
kanakatk, päriskull |
| Suurus |
Emaslinnud isastest oluliselt suuremad.
Isaslinnu kehapikkus 49-56 cm, emasel 58-64 cm. Tiibade siruulatus
90-105 cm. Kaal isasel 750-1060 grammi, emasel 1140-1710 grammi. |
| Levik |
Levinud on Euraasia ja
Põhja-Ameerika metsades ja avamaastikes. Eestis ühtlaselt, kuid
hõredalt levinud haudelind.
|
| Arvukus |
Eestis pesitseb
400-600 haudepaari, talvitub 800-1200 isendit.
|
| Elupaik ja -viis |
Pesitseb nii loodusmaastikus kui
metsatukkadega vahelduvas kultuurmaastikus. Asustab erinevaid
metsatüüpe, kuid eelistab pesitseda vanas okas- või segametsas.
Saagijahil kanakulle võib kohata nii loodus- kui kultuurmaastikus. |
| Ränne |
Paigalind, keda võib meil kohata
aastaringselt, kuid osa asurkonnast võib liikuda talveks veidi lõuna
poole; samas võivad uued linnud meile talveks põhja poolt asemele
tulla. |
| Toitumine |
Röövlind, kelle saagiks langevad
pisinärilised, väiksemad linnud ja üldse kõik, kellest jõud üle
käib. |
Pesitsemine ja
areng
|
Pesitsema hakkab
hiliskevadel, pesa ehitab enamasti kuuse, harvem männi, kase või
haava otsa. Mai alguses muneb 3-4, harva 2 või 5 muna. Haub
peamiselt emaslind, vaid tema toitumise ajaks võtab munade eest
hoolitsemise üle isaslind. Haudeperiood kestab 35-42 päeva ja
teist samapalju võtab aega noorte kanakullide lennuvõimeliseks
saamine. Suguküpseks saavad noorlinnud 2-aastaselt.
|
| Ohustatus ja kaitse |
Kuulub
looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. Suurimaks ohuteguriks
peetakse metsamajanduse mõju, mille tõttu vähenevad pesitsemiseks
sobivad elupaigad, aga ka saagijahiks sobilikud vanad metsad.
Röövlinnuna aitab piirata näriliste arvu, seetõttu ohustavad teda
ka mitmesugused põllumajanduslikud taimekaitsevahendid.
Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on kanakull soodsas seisundis.
|