Kanakull

Kanakull on enam-vähem ronga suurune lind, kes sarnaneb väga raudkulliga, kuid on suuremat kasvu ning tugevamate küünte ja nokaga. Sugupoolte suurus erineb märgatavalt - isasinnu siruulatus on võrdväärne varese, emase siruulatus aga hiireviu omaga. Lennul on näha hele või kreemikas tumedate ristvöötide või -triipudega keha alapool. Ülapoolel on suled pruunikashallid või helepruuni värvusega. Kanakulli saba on küllaltki pikk ja sõudelennul kitsalt koos, keerlemisel aga lehviku kombel laienenud. Sabal on neli laia tumedat vööti. Lisaks sellele iseloomustab kanakulli ka hele kulmutriip. Tiivad on laiad ja suhteliselt ümarad.

Kanakull on levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika metsastel ja avamaastikel, kes elab suuremates metsades, eelistades kuuse-segametsi. Saagijahile läheb sageli ka avamaastikele. Kanakull ei toitu ainult kanadest, nagu seda nime järgi arvata võiks. Kanakulli saagiks langevad harilikult pisinärilised, väiksemad linnud ja üldse kõik, kellest jõud üle käib.

Pesa ehitab kanakull enamasti kuuse, harvem männi, kase või haava otsa. Kurnas on tavaliselt 3-4, harva 2 või 5 muna ja see on täis mai esimesel poolel. Pojad lennuvõimestuvad juuli esimesel poolel. Meie kanakullid harilikult talve saabudes minema ei rända. Kui, siis liigutakse pisut lõuna poole, samas tulevad põhja poolt asemele uued linnud.

Kanakull kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. Suurimaks ohuteguriks peetakse metsamajanduse mõju, mille tõttu vähenevad pesitsemiseks sobivad elupaigad, aga ka saagijahiks sobilikud vanad metsad. Röövlinnuna aitab piirata näriliste arvu, seetõttu ohustavad teda ka mitmesugused põllumajanduslikud taimekaitsevahendid.