Raudkull

Liiginimi eesti keeles	Raudkull
Liiginimi ladina keeles	Accipiter nisus
Rahvapäraseid nimesid	Kanakull, kull, lehvitaja
Suurus	Üldpikkus isaslinnul 29-34 cm, emaslinnul 35-41 cm. Siruulatus isaslinnul 58-65 cm, emaslinnul 67-80 cm. Kehakaal isaslinnul 130-175 grammi, emaslinnul 220-345 grammi.
Levik	Levinud Euraasia ja Loode-Aafrika metsatundra-, metsa-, metsastepi- ja vahemerelises vööndis. Suuremas osas Euroopas esineb aastaringselt, kuid Venemaa ja Skandinaavia põhjapoolsed populatsioonid rändavad talveks lõunapoolsetesse piirkondadesse. Talvitusalad asuvad Kirde- ja Kesk-Aafrikas ning ulatuslikul alal Lõuna-Aasias. Eestis üldlevinud haudelind.
Arvukus	Eestis pesitseb 3000 - 4000 haudepaari. Talvitub 1000 - 1500 isendit.
Elupaik ja -viis	Eelistab noori tihedaid kuusikuid ja kuuseosalusega segametsi, samuti tihedaid okaspuunoorendikke ja võsametsi, mis vahelduvad lagendikega. Lepib isegi väga väikeste, tema nõudmistele vastavate elupaigalaikudega ning talub hästi inimese kohalolu, mistõttu võib pesitseda ka maa-asulate lähedal.
Ränne	Osalt paiga-, osalt rändlind. Kevadränne toimub märtsist aprilli-maini, sügisene äraränne toimub septembris ja oktoobris. Meil toimub ka põhjapoolsemate asurkondade läbiränne.
Toitumine	Saagiks on väikesed ja keskmise suurusega linnud (teinekord ka pisiimetajad), keda isaslind tabab lennust. Suuremat kasvu emaslind saab hakkama ka tuviga.
Pesitsemine ja areng	Tüüpiline pesapaik on noor tihe kuusik või kuuse-lehtpuu segamets. Ta ehitab igal aastal uue pesa ja see asetseb peaaegu alati kuusel. Võib kasutada ka vareslaste või oravate vanu pesi, neid oma vajaduste kohaselt ümber kohendades. Munemist alustab raudkull aprilli lõpus, mai alguses. Kurnas on 4-6, harva 3 valget, lillakate või pruunide laikudega ümarat muna. Pojad kooruvad juuni keskel ja lennuvõimestuvad kuu hiljem. Pesakond jääb kokku augustini.
Ohustatus ja kaitse	Raudkull kuulub looduskaitsealuste liikide III kategooriasse. Väikse kiskjana on tema looduslikeks vaenlasteks kõik suuremad kullilised, eriti kanakull. Suurimaks ohuteguriks on metsamajandus ja põllumajanduses kasutatavad taimekaitsevahendid. Rahuvsvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis.