Raudkull

Raudkull on väikest kasvu, üsna lühikeste ja laiade nüriotsaliste tiibade ning pika sabaga röövlind. Tema saba on alati tiiva laiusest pikem ja sellel on 4-5 vööti. Raudkulli selg ja tiivad on hallikad, alapool aga valge ja pruunikate viirgudega. Linnu silm jalad on kollased, küüned ja nokk mustad. Raudkull on väga sarnane kanakulliga, kuid on viimasest märgatavalt väiksem. Samas on iseloomustab mõlemat liiki tohutu suuruse vahe emas- ja isaslindudel. Niisiis võivad kanakulli isaslind ja raudkulli emaslind näida suuruselt küllaltki sarnased. Vahet on siiski võimalik teha raudkulli väiksema noka ja peenemate jalgade järgi.

Lennu järgi tunneb raudkulli ära eelkõige tema lennu kiiruse järgi. Raudkull lehvitab oma tiibu küllaltki kiiresti, paigallendu ei tee ta kunagi. Sageli lendab ka läbi raagus puuvõrade, läbi võsa. Tänu sellele oskusele ei jää tema eest varju ka väikesed värvulised. Peamiselt ongi tema saagiks väikesed ja keskmise suurusega linnud (vahel ka pisiimetajad), keda kull tabab lennust. Suuremat kasvu emaslind saab hakkama ka tuvi murdmisega.

Raudkull on levinud Euraasia ja Loode-Aafrika metsatundra-, metsa-, metsastepi- ja vahemerelises vööndis. Suuremas osas Euroopas esineb raudkull aastaringselt, kuid Venemaa ja Skandinaavia põhjapoolsed populatsioonid rändavad talveks lõunapoolsetesse piirkondadesse. Raudkulli talvitusalad asuvad Kirde- ja Kesk-Aafrikas ning ulatuslikul alal Lõuna-Aasias. Eestis on raudkull üldlevinud haudelind ja läbirändaja, keda võib meil kohata aastaringselt. Ta on osalt paiga-, osalt rändlind. Kevadränne toimub märtsist aprilli-maini, sügisene äraränne toimub septembris ja oktoobris.

Elupaigana eelistab noori tihedaid kuusikuid ja kuuseosalusega segametsi, samuti tihedaid okaspuunoorendikke ja võsametsi, mis vahelduvad lagendikega. Raudkull lepib isegi väga väikeste, tema nõudmistele vastavate elupaigalaikudega ning talub hästi inimese kohalolu, mistõttu võib pesitseda maa-asulate lähedal või nende piireski. Tema tüüpiline pesapaik on noor tihe kuusik või kuuse-lehtpuu segamets. Igal aastal ehitatakse uus pesa ja see asetseb peaaegu alati kuusel. Raudkull võib kasutada ka vareslaste või oravate vanu pesi, neid oma vajaduste kohaselt ümber kohendades. Munemist alustab emane aprilli lõpus või mai alguses. Kurnas on 4-6, harva 3 valget, lillakate või pruunide laikudega ümarat muna. Pojad kooruvad juuni keskel ja lennuvõimestuvad kuu hiljem. Pesakond jääb kokku kuni augustini.

Raudkull kuulub looduskaitsealuste liikide III kategooriasse. Väikse kiskjana on talle ohtlikud kõik suuremad kullilised, eriti kanakull. Suurimaks ohuteguriks on siiski intensiivne metsamajandus ja põllumajanduses kasutatavad taimekaitsevahendid. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on tegu soodsas seisundis oleva liigiga, kelle arvukus on praegu stabiilne.