| Liiginimi eesti
keeles |
Rästas-roolind |
| Liiginimi ladina
keeles |
Acrocephalus
arundinaceus |
| Rahvapärasid
nimesid |
Rookukk, rooööbik,
roorästas |
| Suurus |
Kehapikkus 16-20 cm, tiibade siruulatus
28-29 cm, kaal 25-37 g |
| Levik |
Pesitseb Euroopa ja Aasia lääneosa
parasvöötmepiirkonnas. Levila põhjapiir on Laadoga järve ümbruses.
Talvitumisalad on Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. Eestis levinud vastavalt
sobivate elupaikade olemasolule. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 4000 - 6000 haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Pesitseb kõrges, tihedas ja eelistatult
laiaulatuslikus roostikus järvede ja merede kallastel, parema
puudumisel lepib väiksemate rootukkadega nt jõgede ja kraavide
ääres. |
| Ränne |
Rändlind, saabub
Eestisse maikuu jooksul, lahkub augusti lõpul või septembri
alguses.
|
| Toitumine |
Toiduks on peamiselt putukad, ämblikud,
teod. Sügisel sööb ka marju. |
Pesitsemine ja
areng
|
Pesapaiga valib isaslind, pesa ehitab aga
emaslind. Pesa on korvjas, punutud mitme rookõrre vahele, asetseb
vee kohal ning koosneb vettinud roolehtedest ja hundinuia vartest.
Roovarte kasvades kerkib ka pesa ülespoole. Mai lõpust juuli
keskpaigani muneb emaslind 4-6 muna, mida haub 13-15 päeva. Paari
nädala pärast lahkuvad pojad pesast, kuid vanemad toidavad neid veel
mõnda aega. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole Eestis looduskaitse all.
Looduslikeks vaenlasteks röövlinnud ja väikekiskjad. Rahvusvaheliste
ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis, kuid langeva
arvukusega. Ohuteguriks peetakse elupaikade kadu märgalade
kuivendamise ja veekogude eutrofeerumise tõttu, samuti saakputukate
vähesust. |