Rästas-roolind

Rästas-roolind on roolindudest suurim, olles kuldnokast pisut väiksem. Kui palju suurem kasv välja arvata, on rästas-roolind väga sarnane tiigi-roolinnuga. Ta on oliivpruuni värvi ja heleda kulmutriibuga, jalad on roosakaspruunid või pruunikashallid. Sugupooled on sarnane. Tihedas roostikus elava linnuna jääb ta sageli silmale nähtamatuks, kuid see-eest on ta väga hästi kuuldav. Tema kare, madal ja peaaegu katkematu "karra-karra-karra-kiit-kiit-kiit" on äärmiselt lihtsasti äratuntav.

Rästas-roolind on levinud terves Euroopas, puududes siiski Briti saartelt ja suuremast osast Skandinaaviast. Samuti leidub neid Lääne-Aasias. Nad elutsevad paigus, kus järvede või mere kaldal laiuvad suured ja kõrged rooväljad. Parema puudumisel lepivad nad ka väiksemate rootukkadega, nt jõgede ja kraavide ääres. Tihedas roostikus elavad linnud toituvad seal leiduvatest putukatest: kiilidest, kärbestest, mardikatest jne.

Pikamaarändurina saabuvad rästas-roolinnud meile suhteliselt hilja, alles maikuu jooksul. Saabuvad isaslinnud valivad välja sobiva pesitsuskoha ning lasevad oma valjul häälel pea lakkamatult kõlada. Oodanud ära pilliroo kasvamise sobiva suuruseni, asuvad emaslinnud pesa rajama. Vettinud pilliroolehtedest ja hundinuia vartest punutud pesa kinnitub mitme lähestikuse rookõrre külge, veepinnast umbes poole meetri kõrgusele. Pilliroo kasvades kerkib sellega koos ka pesa. Emaslind muneb sinna 4-6 muna. Haudumine võtab aega kaks nädalat ning ligikaudu sama pikaks ajaks jäävad pojad veel pessa ning õpivad lendama tavaliselt juuni lõpupäevil.

Juba juuli keskpaigas hakkavad rästas-roolinnud end pikaks teekonnaks ette valmistama, talletades kõhunaha alla parasjagu suuri rasvavarusid. Vanalinnud lahkuvad varem, noored viivitavad teele asumisega veidi kauem. Viimased linnud lahkuvad meilt septembri alguses. Katsumusterohke pikk reis üle Kesk- ja Lääne-Euroopa lõpeb mõne kuu pärast talvitumissaladel Kesk- või Lõuna-Aafrikas.