 |
 Kõrkja-roolinnu laul
|
Kõrkja-roolind
Väga elava ja ettevaatliku linnuna
tegutseb kõrkja-roolind varjatuna ning osavalt liikudes madalal
põõsastikus ja rohttaimestikus. Suvel võib teda kohata seal, kus
pilliroo- ja pajutihnikud vee läheduses võtavad enda alla küllalt
suure pindala. Pesitsusperioodil reedab kohalviibimise isaslindude
laul, mida kuuldub kogu ööpäev läbi. Eriti intensiivselt kostub laulu
koidikul. Kõrkja-roolinnu laul on vali ja jõuline. Tema laul sisaldab
palju mitmekesiseid kriiksuvaid, krääksuvaid ja vilelisi helisid, mis
osalt on võetud teiste linnuliikide laulust. Välimuselt on
kõrkja-roolinnud aga küllalt tagasihoidlikud, sulandudes hästi oma
keskkonnaga - pruunikirju sulestik on seljal mustatriibuline, näol
moodustuvad kontrastsed vöödid: tume kiird, hele kulmutriip ja tume
silmatriip.
Kõrkja-roolinnud on vastavalt sobiva
biotoobi olemasolule levinud üle kogu Eesti. Laiemalt on nende
levikualaks Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lääne-Aasia. Talvitusalad asuvad
aga Aafrikas, Sahara kõrbest lõuna pool. Siinsetele pesitsusaladele
jõuavad nad alles aprilli lõpus-mai alguses, läbiränne kestab juuni
alguseni. Lahkumine talvitusaladele algab juba augustis, mil toimub ka
põhjapoolsete haudelindude läbiränne. Seega veedavad kõrkja-roolinnud
meil vaid 3-4 kuud.
Pesa ehitab kõrkja-roolind tavaliselt
vee lähedale, mõnele mättale või põõsasse, väga hästi varjatud kohta.
Pesa on harilikult kausjas ning koosneb kõrtest, taimevartest ja
samblast. Juuni lõpus või juuli alguses muneb emaslind pessa 5-6
valkjat, hallikate või pruunide täppidega kirjatud muna ning haub neid
üksi 2 nädalat. Umbes sama kaua läheb veel aega, kuniks pojad
lennuvõimestuvad.
Kõrkja-roolind pole Eestis looduskaitse all, kuid arvukus on mõnevõrra vähenenud. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis, kuid samuti langeva arvukusega. Suuremaid arvukuselangusi Euroopas on seostatud põuaperioodidega talvitusaladel Aafrikas.