| Liiginimi eesti
keeles |
Tiigi-roolind |
| Liiginimi ladina
keeles |
Acrocephalus
scirpaceus
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Ei ole teada. |
| Suurus |
Kehapikkus 12,5-14 cm, tiibade siruulatus
17-19 cm, kaal 9-15 g. |
| Levik |
Pesitsevad Euroopas, Lähis-Idas ja
Kesk-Aasias. Levila põhjapiiriks on Skandinaavia keskosa. Talvituvad
troopilises Aafrikas. Levinud üle kogu Eesti, vastavalt sobivate
pesitsuspaikade olemasolule. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 10 000 - 20 000
haudepaari. |
| Elupaik |
Eelistatud elupaikadeks on veekogude
ääres asuvad roostikud, mis võivad olla pajupõõsaste või tarnadega
läbikasvanud. Samuti elavad pajupõõsastikes ja viljapõldudel. |
| Ränne |
Rändlind, kes saabub
Eestisse tavaliselt mai keskel, harvadel üksikjuhtudel ka varem.
Lahkub augusti teises pooles või septembri alguses. |
| Toitumine |
Toiduks on
mitmesugused putukad, ämblikud, teod ja limused, sügisel ka
marjad. |
| Pesitsemine |
Pesapaiga valib ja pesa ehitab emaslind.
Pesa asub roovarte vahel kuni 1 m kõrgusel ja koosneb peentest
roovartest, nende pähikutest, rohukõrtest ja hundinuialehtedest.
Muneb juuni keskel 3-6 rohekate laikude ja mustjate täppidega
kirjatud valkjat muna, järelkurni ja tõenäoliselt teist munakurna
võib leida juuli lõpul ja augustis. Hauvad mõlemad vanalinnud 11-14
päeva. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena.
Poegade toitmisel on emaslind aktiivsem. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole looduskaitse
all. Liik on nii Eestis kui ka globaalsete hinnangute järgi
soodsas seisundis. Mõnevõrra ohustab neid elupaikade hävimine.
|