Tiigi-roolind

Tiigi-roolind on lameda pea ja pika peenikese nokaga lind, keda on teistest üleni pruunidest roolindudest võimalik eristada peamiselt vaid laulu ja häälitsuste põhjal - nimelt on mitu liiki omavahel välimuse poolest äärmiselt sarnased. Samuti aitab pesitsusajal liiki määrata tema elupaik, sest hoolimata nimest ei pesitse kõik roolinnud roostikes. Tiigi-roolinnu eelistatud elupaikadeks on aga just veekogude ääres asuvad roostikud, mis võivad olla läbikasvanud pajupõõsaste või tarnadega.

Nagu teisedki roolinnud, on tiigi-roolind vilgas ja liikuv linnuke. Ta turnib osavasti veelähedases taimestikus, ronib ja hüpleb roovartel. Seal otsib ta väsimatult omale söögiks putukaid, ämblikke, tigusid ja limuseid. Roostikus on teda raske jälgida, sest ettevaatliku linnuna lendab ta roostiku või avaveeriba kohal ainult lühikesi vahemaid. Vahel juhtub siiski, et suures lauluhoos lendab tiigi-roolind tükk maad eemale kõrge puu otsa, kuhu ta muidu kunagi ei lähe. Tiigi-roolinnu laul koosneb krooksuvatest, kärisevatest ja kraapivatest häälitsustest, ning vaheldub vidistavate ja piiksuvatega. Väikeste katkestustega võib tiigi-roolind laulda mitmeid tunde järjest, päikesetõusust päikeseloojanguni. Laulev lind istub harilikult rookõrrel, pungitab pugu ja silmitseb tähelepanelikult ümbrust. Lauldakse isegi keskpäevases päikeselõõsas

Pesapaiga valib ja pesa ehitab emaslind. Ta punub selle roovarte vahele, veepinnast kuni 1 m kõrgusele. Pesa koosneb peentest roovartest, nende pähikutest, rohukõrtest ja hundinuialehtedest. Juuni keskel muneb ta sinna 3-6 rohekate laikude ja mustjate täppidega kirjatud valkjat muna, järelkurni ja tõenäoliselt teist munakurna võib leida juuli lõpus ja augustis. Hauvad mõlemad vanalinnud 11-14 päeva. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena.

Tiigi-roolinnud talvituvad troopilises Aafrikas. Katsumusterohke reis talvitusaladele algab juba augustis, tagasi pesitsusaladele naastakse aga alles mais.