Liiginimi eesti
keeles |
Sabatihane |
Liiginimi ladina
keeles |
Aegithalos caudatus
|
Rahvapäraseid
nimesid |
Metstihane, lumelind,
siidisaba. |
Suurus |
Kehapikkus 13-15 cm, tiibade siruulatus
17-19 cm, kaal 7-10 grammi. |
Levik |
Levinud peaaegu kogu Euroopas,
Edela-Aasias, läbi Siberi Vaikse ookeanini. Eestis hajusalt levinud
haudelind. |
Arvukus |
Eestis pesitseb 30 00 - 50 000
haudepaari. |
Elupaik ja -viis |
Eelistab niiskeid
võsastunud leht- ja segametsi, vahel kasutab pesitsemiseks ka
võsastunud parke ja puisniite. Pesitsusajal elutseb paarides,
ülejäänud ajal hulgusalkades. Päevase eluviisiga. |
Ränne |
Esineb Eestis aastaringselt. Kevadränne
on vähemärgatav, sügisränne aga arvukas ning leiab aset septembris
ja oktoobris. Enamik on siiski paigalinnud. |
Toitumine |
Putuktoiduline lind,
kelle põhitoiduks on põhiliselt väikesed mardikad. |
Pesitsemine ja
areng
|
Pesakoha valib emalind, pesa ehitavad
mõlemad vanalinnud. Pesa ehitatakse tihedalt vastu puutüve toetuvana
või rippuvana ja peente okste külge punutuna jämedama puuoksa külge.
Pesa on ovaalne, üleni kinnine paksuseinaline ehitis ümara
lennuavaga külje ülaosas ja seest vooderdatud suure hulga sulgedega.
Emaslind muneb 6-12 valget, punapruunide tähnidega muna, mida haub
12-14 päeva. Poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad
on pesahoidjad, lahkuvad pesast kahenädalastena. |
Ohustatus ja kaitse |
Ei ole looduskaitse all. Peamised ohud on
seotud elupaikade kvaliteediga, seega metsamajanduses toimuvaga.
Samuti ohustavad sabatihaseid väikekiskjad ja röövlinnud.
Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis ja
stabiilse arvukusega. |