| Liiginimi eesti
keeles |
Põldlõoke |
| Liiginimi ladina
keeles |
Alauda arvensis |
| Rahvapärasid
nimesid |
Lõoke, kiur |
| Suurus |
Kehapikkus 16-18 cm, tiibade siruulatus
30-36 cm, kaal 35-45 g. |
| Levik |
Liik on levinud palearktises Atlandi
ookeanist Vaikse ookeanini, puududes vaid kõrbealadel. Oma leviala
põhjapiirkondadest rändab talveks ära, lõunapoolsetel aladel on
paikne. Talvitub Lääne-Euroopa maades, Aasia lõunaosas ja
Põhja-Aafrikas. Eestis on laialt levinud haudelind, puududes vaid
suuremates metsamassiivides ja avamerelaidudelt. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 450 000 - 550 000 haudepaari. Talvitub 1-10
isendit. |
| Elupaik ja -viis |
Sage haudelind peaaegu kõigis
lagemaastiku elupaikades - niitudel, laiadel metsaväludel ja
metsaservadelgi, eriti meelsasti aga põldudel (teravilja- ja
heinapõllud). |
| Ränne |
Jõuab kevadel esimesena Lääne-Eesti
saartele ja läänerannikule. Saabub enamasti märtsis, saabumine
sõltub lumeoludest. Sügisränne algab augusti lõpus ja toimub
peamiselt septembris ja oktoobris. Üksikud isendid talvituvad
Lääne-Eestis ja saartel. |
| Toitumine |
Toitub maapinnal,
otsides toitu taimedelt nii kõrgelt kui nokk ulatub. Kevadel ja
suve esimesel poolel otsivad peamiselt putukaid, suve teisel
poolel ja sügisel seemneid. |
Pesitsemine ja
areng
|
Varakevadel esimesena saabuv isaslind
hõivab meelepärase territooriumi, mille asukoht ja piirid
markeeritakse selle kohal lauluga lennates. Pesaks on kuivadest
rohukõrtest ehitatud korratu, kohev ja lame maapinnal asuv poolkera,
mis on hästi varjatud. Aprilli lõpus või mai alguses muneb emaslind
pessa 3-5 määrdunudvalget või kollakat muna, mida haub 14 päeva.
Pojad lahkuvad pesast 10 päeva möödudes. Nädala jooksul pärast
pesast lahkumist toidavad neid veel vanemad, seejärel pojad
iseseisvuvad ja vanemad alustavad pesitsemist teist korda. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu looduskaitse alla. Suurimad ohud
on intensiivne põllumajandustootmine ja looduslike vaenlaste
asurkonna suurenemine (rebased ja kährikud). Samuti ohustavad
väikekiskjad ja röövlinnud. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on
liik soodsas seisundis, kuid langeva arvukusega. |