| Liiginimi eesti
keeles |
Jäälind |
| Liiginimi ladina
keeles |
Alcedo atthis
|
| Rahvapärasid
nimesid |
Sinilind, jäärähn,
sinisibu-tsirk, vahajalg |
| Suurus |
Pikkus 17-19 cm,
millest 4 cm on nokk. Tiibade siruulatus 24-26 cm. Kaal 35-40 g.
|
| Levik |
Eestis on jäälind
tavalisem Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Euraasias levinud alates
Briti saartest ja Lõuna-Skandinaaviast kuni Sahhalini ja Jaapani
saarteni ning Põhja-Aafrikas, Indo-Malaisia ja Indo-Austraalia
saartel. Põhjapiir Euroopas 60. laiuskraadil. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb
200-500 paari. Talvitub 20-100 isendit.
|
| Elupaik ja -viis |
Elutseb põõsaste ja
puudega kaetud järskude kallastega jõgede, ojade, järvede ja
kraavide läheduses, kus on puhas läbipaistev vesi ja vaikne vool.
Eestis on suurim tõenäosus neid kohata Kagu-Eesti jõgede
liivakivipaljanditega lõikudel. Pesitsevad üksikute paaridena ja
on päevase eluviisiga. |
| Ränne |
Saabumise ja lahkumise
aeg sõltub ilmastikust ja varieerub märgatavalt. Enamik jäälinde
saabub märtsi lõpus - aprilli alguses. Lahkutakse augustist alates
kuni oktoobri lõpuni ning talvitutakse Kesk- ja Lõuna-Euroopas,
kuigi mõnikümmend isendit võib ka talveks meile jääda.
|
| Toitumine |
Toitub peamiselt
väikestest kaladest. Sööb ka putukaid ja teisi selgrootuid,
põhiliselt veeloomi, eriti kiilivastseid. Võib süüa ka limuseid,
pisivähke, usse, õige harva ka väikseid konni. Toitu varitsedes
istub liikumatult veeäärsetel okstel ning saaki märgates sukeldub
selle järele vette.
|
Pesitsemine ja
areng
|
Pesitsuspaikadeks on
liivakivi-, savi- või turbajärsakutesse kraabitud urud. Pesa
rajamine võtab aega umbes nädala. Tavaliselt kaevatakse pesakoobas
kaldajärsakusse, mis asub vahetult veekogu ääres, paari meetri
kõrgusele veepinnast. Koobas koosneb umbes poole meetri pikkusest
ülespoole kaldega käigust ja selle lõpus asuvast avaramast kojast.
Sinna munetakse 6-7 valget muna, mida vanemad hauvad kordamööda 21
päeva. Umbes kuu aja pärast lahkuvad pojad pesast, kuid vanemad
toidavad neid veel mõne päeva. Tavaliselt kasvatavad jäälinnud
aastas üles kaks, aga vahel ka kolm pesakonda.
|
| Ohustatus ja kaitse |
Kuulub
looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. Peamisteks
ohuteguriteks on veekogude eutrofeerumine, keskkonnamürgid ja
kliimamuutused. Karmidel talvedel hävib palju talvituma
jäänud linde, samuti ohustavad pesarüüstajad ja jahimehed.
Rahvusvaheliselt on tema staatus "soodsas seisundis", kuid arvukus
on langemas.
|