Jäälind

Jäälind on eredavärvilise sulestikuga umbes varblasesuurune lind. Tal on pikk terav nokk, kuid väga lühike saba, olles seega lihtsasti äratuntav isegi silueti järgi. Pealagi ja tiivad on kergelt rohekassinised, selg ja saba eresinised. Rind, põsk ja kõhualune on oranžikad, kurgualune ja kaelal olev laik aga valged. Sugupooled on sarnased, kuid siiski on võimalik emas- ja isaslinde hästi eristada - isaslinnu nokk on üleni must, aga emastel on alanokal näha punakat värvi, otsekui kannaks ta huulepulka.

Jäälind on levinud pea üle kogu Euraasia. Meil kohtab teda peamiselt Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Eestisse saabuvad nad märtsis või aprilli algul ja lahkuvad veekogude külmumise eel, alates augustist kuni oktoobri lõpuni. Osa jääb ka meile talvituma, kuid see on riskantne, sest nad sõltuvad toiduotsingutel lahtisest veest ja karmidel talvedel hukkub palju talvituma jäänud jäälinde.

Nad elutsevad põõsaste ja puudega kaetud järskude kallastega jõgede, ojade, järvede ja kraavide läheduses, kus on puhas läbipaistev vesi ja vaikne vool. Jäälind toitub peamiselt väikestest kaladest, kuid ei põlga ära ka putukaid ja teisi veeloomi. Toitu varitsedes istub ta liikumatult veeäärsetel okstel, risul või kividel. Toitu märganud, sukeldub ta selle järele vette.

Pesitsetakse liivakivi-, savi- ja turbajärsakutesse kraabitud urgudes, kusjuures sobivaid elupaiku võidakse kasutada väga pika perioodi vältel. Pesaehitus kestab umbes nädala ning selle teevad isas- ja emaslind koos. Pesakoobas uuristatakse nokaga kaldajärsakusse, mis asub vahetult veekogu ääres, mõnikord aga ka 100-300 m eemal. Uuristatud käigu pikkuseks on umbes pool meetrit ning selle lõpus asub pisut avaram pesa. Pessa muneb emaslind 6-7 valget muna. Neid hauvad vanalinnud kordamööda ja 21 päeva möödudes kooruvad pojad. Umbes kuu pärast koorumist lahkuvad kõik pojad ühe päeva jooksul pesast. Esimestel päevadel hoiavad nad pesa lähistel kokku ja vanalinnud toidavad neid, kuid peagi aetakse pojad minema ja nad peavad ise hakkama saama. Jäälind kasvatab enamasti aasta jooksul üles kaks pesakonda, vahel ka kolm. Sageli kaevatakse järgmiste pesakondade jaoks eelmise lähedusse uus pesa, seejuures võivad järgmises juba munad olla, kui eelmises alles poegi toidetakse. Esimesed munadega pesad võivad Eestis olla juba aprilli keskpaigas ja viimase pesakonna pojad lahkuda pesast alles septembris.

Jäälind on Eestis II kaitsekategooria liik. Teda ohustavad peamiselt veekogude eutrofeerumine, keskkonnamürgid ja kliimamuutused. Samuti on ohuks pesarüüstajad ja jahimehed.