Liiginimi eesti
keeles |
Sinikael-part |
Liiginimi ladina
keeles |
Anas platyrhynchos
|
Rahvapäraseid
nimesid |
Sigapart, metspart,
laanepart, märtspart, jääpart |
Suurus |
Kehapikkus 50-60 cm, tiibade siruulatus
81-95 cm, kaal 0,9-1,3 kg. |
Levik |
Levinud Pesitsejana üle kogu Euroopa ja
põhjapoolse Aasia kuni Vaikse ookeanini välja, samuti
Põhja-Ameerikas ja vähesel määral Põhja-Aafrika rannikul.
Austraalias ja Uus-Meremaal elavad introdutseeritud populatsioonid. |
Arvukus |
Eestis pesitseb 40 000 - 60 000
haudepaari. Talvine arvukus 16 000 - 21 000 isendit. |
Elupaik ja -viis |
Elutseb igasugustel veekogudel. Pesitseb
meie väikesaartel ja rannikul, samuti järvedel, jõgedel, tiikidel,
karjääriveekogudel, rabajärvedel jm, sõltumata sellest, kas veekogu
asub asulas või on suurte metsamassiividega isoleeritud. Samuti
metsaservadel, linnaparkides. |
Ränne |
Ida-Euroopa, Aasia ja
Kanada asurkonnad liiguvad talveks veidi lõuna poole, mujal tegu
pagalinnuga. Eestisse algab saabumine enamasti märtsis, vahel juba
veebruaris, saabumisajad kõiguvad eri aastatel tugevasti.
Sügisränne algab augustis ja kestab kuni veekogudele jääkatte
tekkimiseni. Paljud jäävad ka siia talvituma.
|
Toit |
Segatoiduline. Sööb veetaimede rohelisi
osi, seemneid ja juurikaid, teraviljade seemneid, veeputukaid,
vähilaadseid ja limuseid. |
Pesitsemine ja
areng
|
Tavaliselt ehitab pesa varjatud kohta
maapinnale, kuid mõnikord ka kõrgemale, näiteks endisesse
varesepessa. Aprillis muneb emaslind 8-11 muna, mida haub 22-30
päeva. Isane lahkub siis, kui emane asub hauduma ja läheb teiste
isastega koos sulgima. Pärast poegade koorumist juhatab ema nad
veekokku ja enam pere pessa tagasi ei tule. Pojad on algusest peale
suhteliselt iseseisvad, kuid jäävad ema hoole alla kuni
lennuvõimestumiseni 50-60 päeva möödudes. |
Ohustatus ja kaitse |
Ei ole looduskaitse all. Ohustab eelkõige
veekogude reostumine, kiskjad. Üks tähtsamaid jahilinde.
Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis ja
tõusva arvukusega. |