Sinikael-part

Liiginimi eesti keeles	Sinikael-part
Liiginimi ladina keeles	Anas platyrhynchos
Rahvapäraseid nimesid	Sigapart, metspart, laanepart, märtspart, jääpart
Suurus	Kehapikkus 50-60 cm, tiibade siruulatus 81-95 cm, kaal 0,9-1,3 kg.
Levik	Levinud Pesitsejana üle kogu Euroopa ja põhjapoolse Aasia kuni Vaikse ookeanini välja, samuti Põhja-Ameerikas ja vähesel määral Põhja-Aafrika rannikul. Austraalias ja Uus-Meremaal elavad introdutseeritud populatsioonid.
Arvukus	Eestis pesitseb 40 000 - 60 000 haudepaari. Talvine arvukus 16 000 - 21 000 isendit.
Elupaik ja -viis	Elutseb igasugustel veekogudel. Pesitseb meie väikesaartel ja rannikul, samuti järvedel, jõgedel, tiikidel, karjääriveekogudel, rabajärvedel jm, sõltumata sellest, kas veekogu asub asulas või on suurte metsamassiividega isoleeritud. Samuti metsaservadel, linnaparkides.
Ränne	Ida-Euroopa, Aasia ja Kanada asurkonnad liiguvad talveks veidi lõuna poole, mujal tegu pagalinnuga. Eestisse algab saabumine enamasti märtsis, vahel juba veebruaris, saabumisajad kõiguvad eri aastatel tugevasti. Sügisränne algab augustis ja kestab kuni veekogudele jääkatte tekkimiseni. Paljud jäävad ka siia talvituma.
Toit	Segatoiduline. Sööb veetaimede rohelisi osi, seemneid ja juurikaid, teraviljade seemneid, veeputukaid, vähilaadseid ja limuseid.
Pesitsemine ja areng	Tavaliselt ehitab pesa varjatud kohta maapinnale, kuid mõnikord ka kõrgemale, näiteks endisesse varesepessa. Aprillis muneb emaslind 8-11 muna, mida haub 22-30 päeva. Isane lahkub siis, kui emane asub hauduma ja läheb teiste isastega koos sulgima. Pärast poegade koorumist juhatab ema nad veekokku ja enam pere pessa tagasi ei tule. Pojad on algusest peale suhteliselt iseseisvad, kuid jäävad ema hoole alla kuni lennuvõimestumiseni 50-60 päeva möödudes.
Ohustatus ja kaitse	Ei ole looduskaitse all. Ohustab eelkõige veekogude reostumine, kiskjad. Üks tähtsamaid jahilinde. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis ja tõusva arvukusega.