| Liiginimi eesti keeles | Hallhani |
| Liiginimi ladina keeles | Anser anser |
| Rahvapäraseid nimesid | Roohani, hall hani. |
| Suurus | Pikkus 74 - 84 cm, tiibade siruulatus 149 - 168 cm. Kaal 3 - 4,5 kg. |
| Levik | Levinud Euraasia metsa-, stepi-, ja kõrbevööndi veekogudel. Eestis Lääne-Eesti saartel ning Pärnu lahes. Sisemaal kohtab harva ning siis on tegu rändavate isenditega. |
| Arvukus | Eestis pesitseb 500 - 700 paari, kuid sügiseti rändab siit läbi kuni 16 000 hallhane. Üksikud isendid võivad ka talvituda. |
| Elupaik ja -viis | Eestis pesitseb rannikuäärsetes roostikes ning tiheda taimestikuga rannikujärvedel ja väikesaartel. Läbirändel peatuvad suurte parvedena merelähedastel põldudel ja rohumaadel. |
| Ränne | Rändlind. Saabumine ja lahkumine seotud peamiselt jäälagunemise ja -tekkega. |
| Toitumine | Toitub eranditult taimedest: veetaimede osad, kuival maal ka noored rohttaimede võrsed jms. Toitu hangib maas sammudes, harva vees ujudes. |
| Pesitsemine | Pesapaigaks valitakse tühemik roostiku sees või selle servaaladel. Kõrgemale mättale või pillirookuhjale ehitatakse roovartest, lehtedest ja teistest veetaimede osadest silinderjas pesa. Aprilli teisel poolel on pesas 3 - 9 karedakoorelist valget muna. Hauvad vaid emalinnud. Pojad kooruvad mai teisel poolel ja on kohe valmis emale järgnema. Juuli lõpuks pojad lennuvõimestuvad, kuid perekond hoiab kuni järgmise aasta pesitsusajani kokku. |
| Looduslikud vaenlased ja konkurendid | Täiskasvanud hallhanel on vähe looduslikke vaenlasi, kuid röövliikide (näiteks kajakate, kährikute, metssigade ja kotkaste) arvukuse tõus võib neid mõjutada. Konkurendiks võivad olla tõusva arvukusega kühmnokk-luiged. |
| Ohustatus ja kaitse | Ei kuulu Eestis looduskaitse alla, kuid arvukus on vähenenud. Rahvusvaheline staatus "soodsas seisundis", eestis "ohualdis". Ohuteguriteks on kliimamuutustest ja inimtegevusest tingitud elupaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine ja ebaseaduslik küttimine. Hallhani on jahilind. |