Metskiur

Metskiur on varblasesuurune sihvaka kehaehitusega lind. Tema ülapool on pruun ja tumeda mustriga, alapool kreemikas, tumedate triipudega. Tal on tugevalt kõverdunud tagaküünised ning roosakad jalad. Saba on nõrga väljalõikega.

Levila hõlmab pea kogu Euraasiat - Eestiski on tegu üldlevinud ja arvuka metsalinnuga (arvukus on siiski mõnevõrra vähenenud). Elupaigaks on talle poolavamaastikud: metsaservad ja metsalagendikud, raiesmikud, puisniidud ja võsaservad, samas ka hõredad metsad, näiteks puisrabad, männikud jne. Paljudes poolavamaastikes on metskiur üks tavalisemaid haudelinde, keda võib askeldamas näha nii maapinnal kui puude võrades - sealt otsib ta toitu, milleks on putukad ja nende vastsed, teatud määral aga ka seemned. Kartliku linnuna on ta alati valvel, et läheduses ohtu poleks. Metskiur võib lennu ajal laulda - kõigepealt tõuseb ta puuoksalt õhku ja lendab järjest kõrgemale. Kõrgpunkti jõudes alustab ta lendu ja hakkab allapoole laskuma. Nagu lendki, on see laul katkeline ning sageli kaasneb sellega saba kiigutamine.

Pesa hakkab kiurupaar ehitama maikuu keskel maapinnale rohttaimede varju kuivadest taimevartest ja rohulibledest. Oma kujult on see kausjas ja lihtne, kuid väga hästi viimistletud. Emaslind muneb mai lõpupoolel 4-6 muna, mida haub 10-12 päeva. Linnupojad ukerdavad pesast välja paari nädala pärast, kuid ei oska veel kohe lennata ja nii veedavad nad mõne päeva kõrgesse rohtu peitunult. Lendamise saavad metskiurupojad selgeks juunikuu teisel poolel.

Metskiur on rändlind, kes saabub meile aprillikuu jooksul, kuid maikuuski kestab veel ulatuslik läbiränne. Tagasi talvitusaladele hakkavad nad lendama septembri teisel poolel, kuid üksikuid linde võib veel novembri alguseski kohata. Talvitusalad asuvad Aafrikas, Sahara kõrbest lõunas, Aasia lindudel aga peamiselt Indias.

Metskiur ei ole looduskaitse all, kuid arvukus on langenud. Suurimad ohud on metsamajanduspoliitikast tulenev intensiivne majandamine ning looduslike vaenlaste asurkonna suurenemine (rebased ja kährikud).