| Liiginimi eesti
keeles |
Piiritaja |
| Liiginimi ladina
keeles |
Apus apus |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Piirpääsuke,
piiripääsuke, viirpääsuke, tiirpääsuke, viilpääsuke, kirikuviiras,
müüripääsuke, tornipääsuke, metsapääsuke, laanepääsuke,
kõrvepääsuke, mustpääsuke, vihmapääsuke, tuulepääsuke |
| Suurus |
Kehapikkus 17-18,5 cm, tiibade siruulatus
40-44 cm, kaal 42-54 g |
| Levik |
On levinud Lääne-Palearktikast Baikali
järveni, küündides kagupiiril Iraanini. Talvitub valdavalt Kongo
DRVs, Tansaanias, Zimbabwes ja Mosambiigis. Eestis üldlevinud,
peamiselt asulate liik, olles arvukaim inimkaasleja. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 50 000 - 100 000
haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Ei leidu vaid
suuremates metsamassiivides ja pesitsusvõimaluste puudumise tõttu
ka suurematel lagealadel. Valdav enamus kõigist nii Euraasias kui
ka Aafrikas pesitsevatest piiritajatest pesitseb inimasulate
läheduses. Viibivad pidevalt õhus, ei lasku isegi traatidele,
katustele ega puuokstele, harva klammerduvad seinale. Esineb
tardumusuni - ainevahetus aeglustub 2-3 korda ja kehatemperatuur
langeb 20° C-ni. Tardunne langevad sageli pojad, kui vanemad on
halva ilmastiku tõttu pikkadel toiduotsimisrännetel. |
| Ränne |
Rändlind. Meile saabub
maikuu jooksul, sügisränne kestab augusti lõpust oktoobri
keskpaigani.
|
| Toitumine |
Putukad. Püüab toitu
eranditult õhust.
|
Pesitsemine ja
areng
|
Pesitseb peamiselt katusealustes, aga ka
puuõõnsustes, pesakastides, hoonete müüriorvades. Pesa ehitab
piiritaja õhus lendavatest kiududest, kõrtest ja sulgedest, mida
seob oma sülje abil. Pesaehitus kestab ca 8 päeva, sama pesa kasutab
ta võimalusel ka järgnevatel aastatel. Mai lõpus muneb emaslind 2-3
valget muna, mida hauvad mõlemad vanemad sõltuvalt ilmast kas
poolteist nädalat või kauem. Pärast koorumist on pojad kaua pesas
(5-8 nädalat). Võivad langeda 4-5 päevaks ka tardumusunne ning
nälgida. Toit tuuakse poegadele pugusse talletatud pallikestena.
Pojad lennuvõimestuvad augustikuus, peale väljalendu saavad koheselt
iseseisvateks. Suguküpseks saavad noored 2-3 aasta vanuselt. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole looduskaitse
all. Globaalsete ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis,
kuid Euroopas ohulähedane. Looduslikeks vaenlasteks võivad olla
röövlinnud (nt lõopistrik). Pesitsemise ajal on ohuks ka kassid ja
madallennu ajal autod. Kaasaegsed majaehitus ja
-renoveerimistehnoloogiad võivad vähendada piiritajate
pesitsuskohti.
|