Piiritaja

Liiginimi eesti keeles Piiritaja
Liiginimi ladina keeles Apus apus
Rahvapäraseid nimesid Piirpääsuke, piiripääsuke, viirpääsuke, tiirpääsuke, viilpääsuke, kirikuviiras, müüripääsuke, tornipääsuke, metsapääsuke, laanepääsuke, kõrvepääsuke, mustpääsuke, vihmapääsuke, tuulepääsuke
Suurus Kehapikkus 17-18,5 cm, tiibade siruulatus 40-44 cm, kaal 42-54 g
Levik On levinud Lääne-Palearktikast Baikali järveni, küündides kagupiiril Iraanini. Talvitub valdavalt Kongo DRVs, Tansaanias, Zimbabwes ja Mosambiigis. Eestis üldlevinud, peamiselt asulate liik, olles arvukaim inimkaasleja.
Arvukus Eestis pesitseb 50 000 - 100 000 haudepaari.
Elupaik ja -viis Ei leidu vaid suuremates metsamassiivides ja pesitsusvõimaluste puudumise tõttu ka suurematel lagealadel. Valdav enamus kõigist nii Euraasias kui ka Aafrikas pesitsevatest piiritajatest pesitseb inimasulate läheduses. Viibivad pidevalt õhus, ei lasku isegi traatidele, katustele ega puuokstele, harva klammerduvad seinale. Esineb tardumusuni - ainevahetus aeglustub 2-3 korda ja kehatemperatuur langeb 20° C-ni. Tardunne langevad sageli pojad, kui vanemad on halva ilmastiku tõttu pikkadel toiduotsimisrännetel.
Ränne Rändlind. Meile saabub maikuu jooksul, sügisränne kestab augusti lõpust oktoobri keskpaigani.
Toitumine Putukad. Püüab toitu eranditult õhust.
Pesitsemine ja areng
Pesitseb peamiselt katusealustes, aga ka puuõõnsustes, pesakastides, hoonete müüriorvades. Pesa ehitab piiritaja õhus lendavatest kiududest, kõrtest ja sulgedest, mida seob oma sülje abil. Pesaehitus kestab ca 8 päeva, sama pesa kasutab ta võimalusel ka järgnevatel aastatel. Mai lõpus muneb emaslind 2-3 valget muna, mida hauvad mõlemad vanemad sõltuvalt ilmast kas poolteist nädalat või kauem. Pärast koorumist on pojad kaua pesas (5-8 nädalat). Võivad langeda 4-5 päevaks ka tardumusunne ning nälgida. Toit tuuakse poegadele pugusse talletatud pallikestena. Pojad lennuvõimestuvad augustikuus, peale väljalendu saavad koheselt iseseisvateks. Suguküpseks saavad noored 2-3 aasta vanuselt.
Ohustatus ja kaitse Ei ole looduskaitse all. Globaalsete ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis, kuid Euroopas ohulähedane. Looduslikeks vaenlasteks võivad olla röövlinnud (nt lõopistrik). Pesitsemise ajal on ohuks ka kassid ja madallennu ajal autod. Kaasaegsed majaehitus ja -renoveerimistehnoloogiad võivad vähendada piiritajate pesitsuskohti.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri