| Liiginimi eesti
keeles |
Punapea-vart |
| Liiginimi ladina
keeles |
Aythya ferina |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Tulisilm,
tulisilmapart, hallpart, rohupart |
| Suurus |
Kehapikkus 42-49 cm, tiibade siruulatus
67-75 cm, kaal 770-970 grammi. |
| Levik |
Levinud Euraasia
metsa- ja metsastepivööndis Briti saartest Baikalini. Levila
põhjapiir ulatub Kagu-Skandinaaviasse, lõunapiir Musta mereni.
Talvitusalad asuvad Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Ida-Aafrikas,
idapoolsele populatsioonile Lõuna-Aasias ja Jaapanis. Eestis
hajusalt levinud rändlind, keda enam leidub Lõuna-Eestis,
Lääne-Eesti saartel ja rannikualadel.
|
| Arvukus |
Eestis pesitseb 300-600 haudepaari.
Talvitub 5-30 isendit. |
| Elupaik ja -viis |
Asustab mitmesuguseid toitaineterikkaid
ja taimestikurohkeid merelahtesid, rannikulõukaid, roostikke, järvi
ning kalatiike. |
| Ränne |
Levila põhjaosas
rändlind, lõunaosas hulgulind. Meile saabub märtsi lõpus-aprilli
esimesel poolel. Kevadine läbiränne on vähene, sügisränne
rohkearvuline - kestab septembrist oktoobri lõpuni. Üksikud
isendid talvituvad.
|
| Toitumine |
Omnivoorne. Sööb erinevaid taimeosi, aga
ka vees elavaid putukaid ja nende vastseid, limuseid, usse,
kahepaikseid ja väikseid kalu. |
Pesitsemine ja
areng
|
Meelispesitsuspaikadeks on vaba vee
laikudega vahelduvad roostikud. Pesa ehitab kas vee lähedale
kaldataimestiku varju või poolujupesana veetaimestiku keskele.
Selleks on suur taimedest ehitatud kuhil, mille keskel on lohk. Mai
teisel poolel muneb emaslind pessa 6-10 rohekat muna. Juuni esimesel
poolel kooruvad munadest pojad ja samal ajal kogunevad isalinnud
suurtesse sulgimissalkadesse. Juuli lõpus-augusti alguses pojad
lennuvõimestuvad. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu Eestis
looduskaitse alla. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik
langeva arvukuse tõttu hinnatud ohualtiks. Ohuteguriteks on
elupaikade kadu maakasutuse muutuste tõttu, kiskjate, sh
võõrliikide arvukuse tõus, jahipidamine inimeste poolt ja
kliimamuutused.
|