Tuttvart

Liiginimi eesti keeles Tuttvart
Liiginimi ladina keeles Aythya fuligula
Rahvapäraseid nimesid Tuttpart, tuttpea
Suurus Kehapikkus 40-47 cm, tiibade siruulatus 65-72 cm, kaal 550-820 grammi.
Levik Levinud kogu Põhja-Palearktikas Islandilt Kamtšatkani, levila lõunas ulatub Kesk-Euroopasse ja Põhja-Mongooliani, Jaapanis Hokkaido saareni, levila põhjapiir põhjapolaarjooneni. Osaliselt rändlind, talvitub valdavalt Kesk- ja Lääne-Euroopas. Eestis on üks arvukamaid sukelparte, levinud eelkõige Lääne-Eesti saartel, Põhja-Eesti rannikualal ja Emajõe jõgikonnas. 
Arvukus Eestis pesitseb 3000-5000 haudepaari. Väga arvukas läbirändaja, sage talvituja.
Elupaik ja -viis Tegutseb meresaartel ja rannikul, suurte ja väikeste järvede ääres, jõekoolmetel, kalatiikidel ja rabalaugastel.
Ränne Saabub meile aprilli esimesel poolel, maikuus esineb põhjapoolsemate isendite massiline läbiränne. Sügisränne toimub septembris-oktoobris, viimaseid isendeid on kohatud veel novembri esimesel poolel. Pehmematel talvedel talvitub Eesti rannikuvetes 3 000-5 000 isendit.
Toitumine Toitub veetaimede õrnematest osadest, selgrootutest loomadest ja nende vastsetest.
Pesitsemine Pesitsevad harilikult tihedate kogumikena, sageli naerukajakate koloonias, sest nii on oht röövlooma või -linnu toidulauale sattuda väiksem. Pesa ehitab maapinnale rohu sisse, vooderdab selle paksult kuivanud või värske rohuga ja omaenese udusulgedega ning muneb sinna juuni esimesel poolel 7-12 valkjas-oliivpruuni muna. Juuni lõpus kooruvad esimesed pojad ja umbes samal ajal lendavad isalinnud merele, et seal seltsis sulgida. Sageli otsivad nad punapea-vartidega seltsi, et see kogum suurem oleks. Pojad lennuvõimestuvad augusti keskpaigas.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla. Eestis on liik soodsas seisundis, kuid Euroopas laiemalt ohulähedane. Tänu aeglasele lennuvõimestumisele on tuttvardi poegadel palju looduslikke vaenlasi, eelkõige kärplased ja kullilised. Inimteguritest ohustab elupaikade kadu, pesitsusaegsed häiringud ja laialdane jahtimine mitmel pool Euroopas ja Aasias.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri