Tuttvart
Tuttvart on lühikese jässaka kere,
peene kaela ja suhteliselt suure peaga sukelpart, kelllel on kuklal
iseloomulik tutt. Hundrüüs isaslinnul on must sulestik, kollane silm
ja valged küljed, kuklatutt ripub pikalt. Emaslind on pruunikas
heledamate külgedega, millel on enamasti hajusad tumedamad laigud.
Siirderüüs isaslind on tuhmpruunide külgedega ja hundsulestiku mustad
alad saavad pruuni varjundi.
Liigi levila ulatub Põhja-Palearktikas
Islandilt Kamtšatkani, lõunapiir jääb Kesk-Euroopasse ja
Põhja-Mongooliasse, Jaapanis Hokkaido saareni, levila põhjapiir aga
põhjapolaarjooneni. Tuttvart on osaliselt rändlind, kes talvitub
valdavalt Kesk- ja Lääne-Euroopas. Eestis on tuttvart üks arvukamaid
sukelparte, kes on levinud eelkõige Lääne-Eesti saartel, Põhja-Eesti
rannikualal ja Emajõe jõgikonnas. Tuttvart saabub meile aprilli
esimesel poolel, maikuus esineb põhjapoolsemate isendite massiline
läbiränne. Sügisränne toimub septembris-oktoobris, kuid viimaseid
rändavaid isendeid on kohatud veel novembri esimesel poolel. Siin
pesitseb umbes 3000-5000 paari tuttvarte, kuid läbi rändab kümneid
tuhandeid. Pehmetel talvedel võivad osad tuttvardid jääda ka Eesti
vetesse talvituma.
Tuttvardid tegutsevad meresaartel ja
rannikul, suurte ja väikeste järvede ääres, jõekoolmetel, kalatiikidel
ja rabalaugastel. Nad pesitsevad harilikult tihedate kogumikena,
sageli naerukajakate koloonias, sest nii on oht röövlooma või -linnu
toidulauale sattuda väiksem. Pesa ehitab vart maapinnale rohu sisse,
vooderdab selle paksult kuivanud või värske rohuga ja omaenese
udusulgedega ning muneb sinna juuni esimesel poolel 7-12
valkjas-oliivpruuni muna. Juuni lõpus kooruvad esimesed pojad ja umbes
samal ajal lendavad isalinnud merele, et seal seltsis sulgida. Sageli
otsivad nad punapea-vartidega seltsi, et see kogum suurem oleks. Pojad
lennuvõimestuvad alles augusti keskpaigas, mistõttu neil on palju
looduslikke vaenlasi - eelkõige kärplased ja kullilised.