Vihitaja

Liiginimi eesti keeles	Vihitaja
Liiginimi ladina keeles	Actitis hypoleucos
Rahvapärane nimetus	Jõetilder, jõgitilder
Suurus	Kehapikkus 18-21, tiibade siruulatus 32-35 cm, kaal 41-56 grammi.
Levik	Jõgitilder on levinud peaaegu kogu Euraasia parasvöötmes ja metsatundravöötmes alates Portugalist, Briti saartest ja Skandinaaviast Kamtšatka ja Jaapanini. Euroopa asurkond talvitub Sahara kõrbest lõunas kuni LAV-ini ja Araabia mere ääres, Aasia asurkond Indias, Kagu-Aasias ja Austraalias.
Arvukus	Eestis pesitseb 5000-8000 haudepaari.
Elupaik ja -viis	Elupaigana eelistab liivaseid või madalmuruseid, harvem klibuseid mere-, järvede, jõgede või suurte magistraalkraavide kaldaid. Ei elutse kunagi veest kaugel.
Ränne	Rändlind. Saabub meile aprilli teisel poolel ja lahkub septembri keskpaigas.
Toitumine	Toitub selgrootutest loomadest, keda püüab enamasti veekogude ääres.
Pesitsemine	Pesa ehitab veekogu kaldale või sellest kuni mõnikümmend meetrit eemale rohu sisse, põõsa alla või päris varjamata maapinna lohku, mille vooderdab kõrtega või okaspuude okastega. Mai teisel poolel muneb emaslind neli kreemjat hallide ja punakaspruunide laikudega muna, mida mõlemad vanalinnud hauvad 21-24 päeva. Pojad lennuvõimestuvad 26-28 päeva peale koorumist, juuli lõpus.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu looduskaitse alla. On soodsas seisundis olev liik, kuid arvukus on langenud nii meil kui ka globaalsel skaalal.