Laanepüü
Laanepüü on üsna väike, umbes hakisuurune, ümmarguse kere, väikese pea ja kleenukese nokaga kanaline. Ülapool on põhiliselt hall, tiivad pruunid, alapool on valkjas ja seda katavad tumepruunid ja roostjad laigud Isaslinnul on kuklal lühike tutt, mida mõnikord püsti ajab. Samuti on tal must valge ääisega kurgulaik ja hall, laia musta tipuvöödiga saba. Emaslinnu kuklatutt on väiksem, kurgualune pruun ja sulestikuvärvus tuhmim. Laanepüüd lendavad üsna madalalt ja nende lennu tunneb ära iseloomuliku vurina järgi.
Laanepüü on levinud Ida-Euroopa ja Aasia metsa- ja metsastepivööndis ning mägimetsades. Eestis on laanepüü mandril ühtlaselt levinud lind. Nad eelistavad niiskeid aluspuisturikkaid kuuse-segametsi. Kuuski eelistab ta suhteliselt sooja mikrokliima ja heade varjevõimaluste tõttu. Marjade valmimisel laanepüü elupaik laieneb tunduvalt ja siis võib teda kohata väga erinevates metsatüüpides. Peamiseks toiduks ongi neile marjad, seemned ja selgrootud loomad. Talvel võivad nad süüa ka lehtpuude pungi.
Laanepüüde pulmamängud toimuvad nii hilissügisel kui ka varakevadel, kusjuures enamik paare moodustub juba sügisestel mängudel. Mänguplatsiks on kaskede või haabadega ümbritsetud metsalagendik või madal mäeseljak okaspuumetsas. Mängivad kuked jooksevad sabad laiali sirutatult ja vaikselt siristades üksteise järel, trummeldavad tiibadega vastu keha ja sooritavad madalaid hüppeid.
Pesa kujutab endast põõsa või puu alla kraabitud väikest lohku, mis on vooderdatud puulehtede ja rohuga. Harva teevad püüd pesa ka puu otsa vanasse viupesasse. Munemist alustab emaslind aprilli keskpaigas, kurnas võib olla 6-15 muna, mida haub 22-27 päeva. Pojad lahkuvad pärast koorumist pesast ja on võimelised lendama juba kolme nädala vanuselt. Emaslind hoolitseb tavaliselt poegade eest 30-40 päeva, kuid pesakond võib kokku jääda ka kuni paaride moodustumiseni.
Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriase. Täiskasvanud laanepüü vaenlasteks on suuremad kullilised ning väikekiskjad, vähemal määral kakulised. Laanepüü järelkasvu saatus on tunduvalt karmim - umbes 2/3 pesadest hävitatakse nugiste, kärpide, rebaste ja metssigade poolt.