Hüüp

Ööhirmutaja ja sookurat, nagu vanarahvas seda lindu kutsub, on ilmselt vanades eestlastes kõige enam hirmu tekitanud lind. Kui see lind kuhugi elama asus, siis oli kindlasti õnnetus peagi tulemas. Rohketest pärimustest tuleb veel välja, et see olla surnud inimese luu, kes nõnda karjub ja lehmana ammub.

Kõik see on tingitud hüübi iseloomulikust valjust madalast kärisevast häälest, mis kostab mitme kilomeetri kaugusele, ning meenutab häält mis tekib, kui pudelisse puhuda. Oma osa on ka sellel, et sookurat tegutseb vaid videvikus ja ööhämaruses ning on väga varjatud eluviisiga. Kui inimesed ei näe, kes hirmutavaid hääli teeb, siis hakkavadki nad igasuguseid õudusi välja mõtlema.

Hüüp on tegelikult ronga suurune musta selja ja pealaega, mujalt halli-, kollase- ja pruunikirju lind. Eestis on ta vaid kohati esinev ja väikesearvuline.

Ta elab paljudel suurte roostikega veekogudel nii Euroopas kui ka Aasias. Just roostikuga järve- ja merelahed suudavad hüübile pakkuda piisavat kaitset ja turvalist kohta pesaehituseks. Huvitav on veel tema käitumine hädaohu korral: sirutab pea välja ja jääb liikumatult seisma jäljendades kuivanud pilliroo kimpu.

Hüüp naaseb reeglina aastaid samasse pesitsuskohta. Eelistatuimaks elupaigaks on vees kasvav roostik, mille servaalad on alaliselt üleujutatud ja kus kõrkja- ja pillirootihnikud vahelduvad vabaveelaikudega. Esimesena saabuvad pesapaigale isaslinnud, kes alustavad oma madalahäälset hüüdlemist. Sel isaslinnul, kes saabub varem, on tõenäosus moodustada endale suurem haarem. Isaslind hüüdleb kogu pesitsusaja, seega praktiliselt kolm kuud. Kui alguses on hüüd mõeldud peamiselt emaslindudele märguandeks, siis hiljem on sel territooriumi kaitse eesmärk. Emaslind ehitab tihedas taimestikus asetsevatele veest välja ulatuvatele mätastele lohaka, kuni poolemeetrise läbimõõduga pesa, kuhu muneb 3-6 muna. Haub peamiselt emalind 25-26 päeva. Hüübipojad hakkavad pesast väljas käima 2-3 nädala vanustena ja õpivad lendama kahekuustena. Emaslind toidab poegi lennuoskuse saavutamiseni, misjärel pesakond laguneb ja pojad alustavad iseseisvalt toitumist.

Oktoobri algul lendavad hüübid Lõuna-Euroopasse või Aafrikasse talvitama. Sealt saabuvad nad aga juba aprilli algul tagasi. Ränne toimub tavaliselt üksinda.

Hüüp kuulub II kaitsekategooria linnuliikide hulka. Teda ohustab rooalade liiga intensiivne majandamine ja sobivate elupaikade kadu. Samuti on ta tundlik pesitsusaegse häirimise osas. Rahvusvaheliselt on tema staatus küll "soodsas seisundis", kuid ka globaalne arvukus on languses.