| Liiginimi eesti
keeles |
Hiireviu |
| Liiginimi ladina
keeles |
Buteo buteo |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Hiireviu, vihmakull,
rotikull, jänesekull, vihmaviug |
| Suurus |
Kehapikkus 40-48 cm,
tiibade siruulatus 100-125 cm. Isaslinnu kaal 620-910 g, emaslinnu
kaal 880-1000 g.
|
| Levik |
Hiireviu on levinud
Euraasia metsa- ja metsastepivööndis ning Vahemeremaades ja mõnel
Atlandi ookeani idaosa saarel ja Lõuna-Himaalajas. Eestis on
hiireviu kõikjal levinud tavaline haudelind. |
| Arvukus |
Eesti arvukaim
röövlind. Meil pesitseb 7000 - 9000 paari. Talvitub 1000 - 2500
isendit.
|
| Elupaik ja -viis |
Pesitseb metsades või
nende servaaladel, mille lähedale jääb jahialadeks sobivaid
avamaastikke: põlde, niite, luhti, raielanke. Eelistab okas- ja
segametsi, eriti niiskeid kuuse-segametsi.
|
| Ränne |
Hiireviu on rändlind,
kes saabub vastavalt oludele veebruaris-aprillis, enamasti
märtsis. Talvitusaladele lahkub augusti lõpust oktoobri lõpuni -
talvitub Lõuna-Aafrikas, aga paljud jäävad ka Lõuna-Euroopasse.
Aina pehmemate talvede tõttu jäävad paljud hiireviud talveks ka
Eestisse, või tulevad talveks meile põhjapoolsemad isendid.
|
| Toitumine |
Saaki varitseb õhus
käratult tiireldes või kõrgemal kohal varitsedes. Toitub valdavalt
hiirtest, mügridest jt närilistest, samuti värvulistest, noortest
kanalistest ja partidest. Harvem sööb roomajaid, kahepaikseid,
vihmausse ja suuri putukaid. Võib toituda ka raipetest.
|
| Pesitsemine |
Pesapuuks valib
enamasti kuuse või männi, harvem mõne lehtpuu, mis asub
toitumisalast (lagendikust) keskmiselt 40 m kaugusel. Sama pesa
võib hiireviu kasutada aastaid, kusjuures iga pesitsuskorra eel
lisatakse pessa värskeid oksi. Aprilli jooksul muneb pessa 3-4,
kehvemal aastal 1-2 muna. Munad on valged, pruunikate ja hallikate
laikudega. Pojad kooruvad 34 päeva pärast, mai lõpul, ning
lennuvõimestuvad juuli algul.
|
| Ohustatus ja kaitse |
Hiireviu kuulub Eestis
kaitstavate liikide III kategooriasse, kuid arvukus on viimasel
ajal tõusnud. On väga tundlik pesitsusaegsele häirimisele. Vanasti
oli ohuks vaenamine inimese poolt nn kullisõdades. Praeguseni
ohustavad neid põllumajanduses kasutatavad mürgid.
Rahvusvaheliselt on hiireviu "soodsas seisundis" ja tõusva
arvukusega.
|