| Liiginimi eesti
keeles |
Karvasjalg-viu |
| Liiginimi ladina
keeles |
Buteo lagopus |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Taliviu |
| Suurus |
Kehapikkus 49-59 cm, tiibade siruulatus
123-140 cm. Kaal 520-1370 grammi, emased on isastest suuremad. |
| Levik |
Karvasjalg-viu on
põhjamaade haudelind, kelle pesitsusalad asuvad 61. laisukraadist
põhjas - Skandinaavias ja Põhja-Soomes, Siberis, Alaskal ja
Põhja-Kanadas.
|
| Arvukus |
Eestis ei pesitse, kuid on tavaline läbirändaja ja talvituja -
talvine arvukus on 50-300 isendit. |
| Elupaik ja -viis |
Tegutseb hõredamates metsades ja
avamaastikul, mererannikul, niitudel, soos ja põldudel. |
| Ränne |
Kevadine läbiränne
algab märtsi keskel ja lõpeb mai alguses, sügisene kestab
septembrist oktoobrini.
|
| Toitumine |
Toitub pisiimetajatest
ja maapinnal tegutsevatest lindudest. |
| Pesitsemine ja
areng |
Eestis ei pesitse.
Ehitab pesa mäenukkidele ning tundrajärsakute nõlvadele. Heal
närilisteaastal pesitsetakse laial alal ja edukalt, kehval aastal
vaid parimates kohtades ja väheste järeltulijatega või jääb
pesitsemine üldse vahele. Emane muneb aprillist juunini kehval
aastal 1-3, heal aastal 4-7 muna ja haub neid umbes 30 päeva.
Peale koorumist hoolitsevad poegade eest mõlemad linnud.
Lennuvõimeliseks saavad pojad 39-43 päevaselt. Peale pesast
lahkumist hoolitsevad vanemad poegade eest veel ca 2-4 nädalat,
mõnikord isegi kuni rändeni.
|
| Ohustatus ja kaitse |
Kuulub kaitstavate
liikide III kategooriasse. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on
karvasjalg-viu soodsas seisundis olev liik.
|