Karvasjalg-viu

Karvasjalg-viu ehk taliviu on rongasuurune meil küllaltki tavaline talikülaline. Ta on üsna sarnane hiireviuga, kuid tema keha alapool on tunduvalt heledam, valkjas. Vaid kõhualuse keskosa on tumepruun. Ka oma üldvärvuselt on ta hiireviust heledam, keha põhitooniks on helepruun. Tiivad on samuti helepruunid ja tiivanukil on teravalt eralduv tume kolmnurkne laik. Sabatipul on tume vööt. Oma nime on viu saanud selle järgi, et tema jalgade jooksmeosa, mis muidu on muudel viudel paljas, on temal kuni varvasteni sulistunud. Teine laialdaselt kasutusel olev nimi, taliviu, tuleb sellest, et meil nad ei pesitse, vaid on ainult läbirändajad ja talvitujad.

Taliviude pesitsusalad asuvad kaugel põhjas, 61. laiuskraadist põhja poole - seda nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas. Meie aladel toimub nende läbiränne kevadel märtsist maini, sügisel septembrist oktoobrini. Eestis talvituvate isendite arv on küllalt varieeruv, ulatudes hinnanguliselt kuni 300 isendini.

Karvasjalg-viu saagiks on peamiselt pisiimetajad ja maapinnal tegutsevad linnud. Ta tegutseb hõredamates metsades ja avamaastikul, mererannikul, niitudel, soos ja põldudel.

Karvasjalg-viu on kaitsealune liik, kes kuulub III kaitsekategooriasse.