Liiginimi eesti keeles | Öösorr |
Liiginimi ladina keeles | Caprimulgus
europaeus |
Rahvapäraseid nimesid | Ööketraja, laiskkull, keträjä, vokilind, takutoristaja, takulörr, takulörstaja, toristi, torilind, tõristaja, paklatori, kaeratsori, kaeratsura, kaerakuur, vanamoor, ööpääsuke, sääsekull, nahklapp, ööplaksutaja, täkutorr, metsaämm, ööema, lüü-türr, männikull, soristaja, lepsak. |
Suurus | Kehapikkus 24-28 cm, tiibade siruulatus 52-59 cm, kaal 56-85 g. |
Levik | Öösorri pesitsusaegne levikuareaal jääb valdavas osas Euraasiasse, põhjapiir ulatub Lõuna-Skandinaavia ja Valge mereni ning lõunaserv Iraani, Afganistani ja Pakistanini. Öösorr on rändlind, tema talvitumisalad asuvad Kagu-, Kesk- ja Lääne-Aafrikas. |
Arvukus | Eestis pesitseb 5 000-10 000 haudepaari. |
Elupaik ja -viis | Pesitseb
hõredapoolsetes nõmme- ja rabamännikutes, mõnikord ka
männi-segametsade servaosades ja kuivadel puisniitudel. Samuti
võib liiki pesitsemas kohata kuivades hõredapoolsetes
loomännikutes. Öise eluviisiga. |
Ränne | Rändlind. Saabub
Eestisse aprilli lõpus-mai esimesel poolel. Lahkub augusti lõpul
või septembris, Üksikuid isendeid võib kohata veel oktoobris. |
Toitumine | Toidulaud koosneb peamiselt suurematest lendavatest putukatest, kes tegutsevad pimedas. |
Pesitsemine | Pesa ei ehita. Muneb mai lõpus 2 marmorimustrilist muna hõredasti taimestunud paika, otse maapinnale või varisenud lehtedele-okastele, kusjuures tihti ei viitsi ta isegi teerajalt kõrvale astuda. Hauvad mõlemad vanemad 17-18 päeva. Hädaohu korral võivad kurna teise kohta nihutada. Pojad kooruvad kahe ja poole nädala vanuselt nägijatena ja pruunikate udusulgedega. |
Ohustatus ja kaitse | Kuulub III kategooria kaitsealuste liikide nimekirja, kuid üldiselt on soodsas seisundis. Kogu levila ulatuses peetakse üheks peamiseks ohuks elupaikade hävinemist või nende kvaliteedi kahanemist. Samuti halvendab liigi seisundit pestitsiidide kasutamine põllumajanduses, kuna see kahandab toidu kättesaadavust. |