| Liiginimi eesti
keeles |
Öösorr |
| Liiginimi ladina
keeles |
Caprimulgus
europaeus
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Ööketraja, laiskkull,
keträjä, vokilind, takutoristaja, takulörr, takulörstaja, toristi,
torilind, tõristaja, paklatori, kaeratsori, kaeratsura, kaerakuur,
vanamoor, ööpääsuke, sääsekull, nahklapp, ööplaksutaja, täkutorr,
metsaämm, ööema, lüü-türr, männikull, soristaja, lepsak. |
| Suurus |
Kehapikkus 24-28 cm, tiibade siruulatus
52-59 cm, kaal 56-85 g. |
| Levik |
Öösorri pesitsusaegne levikuareaal jääb
valdavas osas Euraasiasse, põhjapiir ulatub Lõuna-Skandinaavia ja
Valge mereni ning lõunaserv Iraani, Afganistani ja Pakistanini.
Öösorr on rändlind, tema talvitumisalad asuvad Kagu-, Kesk- ja
Lääne-Aafrikas. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 5 000-10 000 haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Pesitseb
hõredapoolsetes nõmme- ja rabamännikutes, mõnikord ka
männi-segametsade servaosades ja kuivadel puisniitudel. Samuti
võib liiki pesitsemas kohata kuivades hõredapoolsetes
loomännikutes. Öise eluviisiga.
|
| Ränne |
Rändlind. Saabub
Eestisse aprilli lõpus-mai esimesel poolel. Lahkub augusti lõpul
või septembris, Üksikuid isendeid võib kohata veel oktoobris.
|
| Toitumine |
Toidulaud koosneb peamiselt suurematest
lendavatest putukatest, kes tegutsevad pimedas. |
| Pesitsemine |
Pesa ei ehita. Muneb mai lõpus 2
marmorimustrilist muna hõredasti taimestunud paika, otse maapinnale
või varisenud lehtedele-okastele, kusjuures tihti ei viitsi ta isegi
teerajalt kõrvale astuda. Hauvad mõlemad vanemad 17-18 päeva.
Hädaohu korral võivad kurna teise kohta nihutada. Pojad kooruvad
kahe ja poole nädala vanuselt nägijatena ja pruunikate udusulgedega. |
| Ohustatus ja kaitse |
Kuulub III kategooria kaitsealuste
liikide nimekirja, kuid üldiselt on soodsas seisundis. Kogu levila
ulatuses peetakse üheks peamiseks ohuks elupaikade hävinemist või
nende kvaliteedi kahanemist. Samuti halvendab liigi seisundit
pestitsiidide kasutamine põllumajanduses, kuna see kahandab toidu
kättesaadavust. |