 |
|
|
Öösorri häälitsus
Öösorr
Vanade eestlaste juttudes võib kohata kahte huvitavat lindu. Esimest neist hüüti laiskkulliks, sest ta oli nii laisk, et magas päevad läbi ja inimene võis talle metsarajal ettevaatamatult kõndides peaaegu peale astuda. Teine lind oli aga ööelanik, kes nahkhiire moodi lendas ja imelikke hääli tegi. Sageli ei teatudki, et päevane laiskkull ja öine ööketraja on üks ja seesama lind - öösorr.
Öösorr on umbes rästa suurune, pikkade tiibadega ja pika sabaga lind. Sulestik on ülapoolel tumepruun, halli- ja mustakirju, alapoolel kollakaspruun ja musta viirutusega. Sugupooled on suhteliselt sarnased, kuid isaslinnu tiibadel ja sabanurkadel on suured kriitvalged laigud, mis emastel ja noorlindudel puuduvad. Tema nokk on pisike ja väga vähe konksus, kuid suu avaneb laialt justkui maol, võimaldades tal öösel ringi lennates putukaid suhu kühveldada. Lennustiililt sarnaneb ta teiste öiste lendajatega - kakkude ja nahkhiirtega. Hääletult liugleb ta liikumatute tiibadega, kergelt ja järsult suunda muutes. Et öösel paremini näha, on öösorril väga suured silmad, kusjuures valguse käes helgivad need nagu metsloomadel.
Öise eluviisiga linnuna veedab ta päeva enamasti magades, olles seega rahvasuus pälvinud nii mõnegi laiskusele viitava nime. Magamisasemeks on maapind või puuoks, kusjuures oksal lösutab öösorr pikuti selle suunaga, mitte oksaga risti. Tänu oma sulestikule sulandub ta niimoodi suurepäraselt keskkonnaga, jäädes sageli ka inimesele märkamatuks. Lootes oma varjevärvusele, jääb öösorr ohu lähenedes kuni viimase hetkeni liikumatuks.
Öösorri pesitsusaegne levila jääb valdavas osas Euraasiasse. Meil pesitseb ta hõredapoolsetes nõmme- ja rabamännikutes, mõnikord ka männi-segametsade servaosades ja kuivadel puisniitudel. Rände ajal võib neid kohata aga väga erinevates biotoopides, isegi linnaparkides. Talvituma lendab öösorr Aafrikasse, lahkudes meilt augusti teises pooles või septembris. Tagasi pesitsusaladele naasevad nad aprilli lõpus ja mai esimesel poolel.
Pesa öösorr ei ehita. Mai lõpus muneb ta 2 muna otse maapinnale, hõredasti taimestunud paika või varisenud lehtedele-okastele. Vahel võib "pesa" asuda isegi otse teerajal. Pesa puudumisel on aga eelis - hädaohu korral võivad vanemad kurna teise kohta nihutada. Mune hauvad mõlemad vanalinnud 17-18 päeva.
Öösorr kuulub III kaitsekategooria liikide hulka, kuid üldiselt on nii Eestis kui ka naabermaades soodsas seisundis olev liik. Siiski ohustab neid elupaikade hävimine ja nende kvaliteedi langus, samuti pestitsiidide kasutamine põllumajanduses, kuna see kahandab öösorri toidu kättesaadavust.