Ohakalind
Ohakalind on üks meie erksavärvilisemaid laululinde. Nende "nägu" on punane, muus osas on pea aga mustvalge. Süsimustadel tiibadel on lai kollane vööt ning mustal sabal valged tähnid. Vandlikarva nokk on pikk ja terav ning loodud seemnete söömiseks. Sugupooled on omavahel väga sarnased. Ohakalinnu laul on kiiretempoline, mis sisaldab rohkesti kutsehüüde vaheldumisi vidistavate, klõbistavate ja ka mõningate vileliste häälitsustega. Tavaliselt laulab ohakalind puuladvas, vahel ka lennul.
Peaaegu alati võib ohakalindu kohtata väikeste salkadena. Ka pesitsusajal liitub ta vahel lähimate naabritega, et üheskoos toitu otsida. Seda teeb ta sageli avamaastikul, otsides takjaid, ohakaid ja teisi korvõielisi. Mõnikord toitub ta ka kase või lepa otsas, kus ronib osavasti isegi peenemail okstel ja vahel ripub nendel, selg allapoole, otsides urbadest seemneid.
Ohakalinnud on levinud suuremas osas Euroopast (põhjapiiriks on Lõuna-Soome), Põhja-Aafrikas ning Edela-Aasias ja Lõuna-Siberis kuni Irkutskini. Eestis on nad levinud võrdlemisi ühtlaselt ja arvukalt, eelistades elupaikadena parke ja kalmistuid, eramurajoone, rikka haljastusega asulaid, puisniite ning vahel ka noorte kuuskedega salusid. Suuremal osal levilast on tegu paigalindudega. Eesti asub piirimail, kus umbes pooled rändavad talveks pisut lõunasse, ülejäänud aga jäävad siia. Rändav osa populatsioonist naaseb märtsis ja aprillis, sügisene läbiränne kestab septembri keskpaigast oktoobri lõpuni.
Ohakalinnu pesa on meisterdatud taimevartest, kõrtest ja niinest ning vooderdatud taimevillaga. Väljastpoolt kaetakse see üleni ämblikuvõrguga. Pesa asub tavaliselt okaspuul, mõnes pargis, metsaservas või puiesteel, tüvest kaugele ulatuvate tihedate okste vahel. Mais-juunis muneb emaslind 5 helesinist tumedate laikudega muna mida haub üksi 15 päeva. Pärast poegade koorumist hoolitseb nende toidulaua eest esialgu emaslind, hiljem toidavad noori mõlemad vanemad vaheldumisi. Esimesel paaril päeval toidetakse tibusid putukatega, kuid järk-järgult lähevad nad üle taimsele toidule - vanalind pehmendab seemneid oma pugus. Pojad lennuvõimestuvad 12-13 päeva vanuselt.
Looduskaitse alla ohakalind ei kuulu. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on tegu soodsas seisundis oleva liigiga, kuid nende arvukus on languses. Üheks ohuks on nende illegaalne püük (peamiselt Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas). Nimelt on nende kauni välimuse ja ilusa laulu tõttu tegu populaarse puurilinnuga. Mida enam populatsioonid kahanevad, seda enam lähevad nad hinda, mistõttu illegaalne püük on järjest kasvav probleem.