Rohevint

Liiginimi eesti keeles	Rohevint
Liiginimi ladina keeles	Chloris chloris
Rahvapäraseid nimesid	Roheline põõsalind
Suurus	Kehapikkus 14-16 cm, tiibade siruulatus 25-35 cm, kaal 25-35 g.
Levik	Levinud Euroopas, Loode-Aafrikas ja Lääne-Aasias kuni Uraaliteni. Eestis üldlevinud haudelind, kes puudub vaid suurtes suletud metsamassiivides. Introdutseeritud populatsioonid asuvad Kagu-Austraalias, Uus-Meremaal ja Uruguais.
Arvukus	Eestis pesitseb 50 000 - 100 000 haudepaari, talvitub 200 000 - 400 000 lindu.
Elupaik ja -viis	Eelistatult kultuurmaastik: pargid, kalmistud, haljastikurikkad elamurajoonid ja taluõued. Samuti hõrendatud metsad, metsaservad, maantee ja raudtee äärsetes kuusehekid, metsatukad ja põllud.
Ränne	Rändavad rohevindid saabuvad meile enamasti märtsikuu jooksul, sügisene läbiränne algab septembri keskel ja lõpeb oktoobri lõpus. Osa populatsioonist paikne, talvine arvukus suureneb põhjast sisserändajate arvelt.
Toitumine	Toit on peamiselt taimne, eriti seemned, taimepungad ja marjad, pesitsusajal toitub ka putukatest.
Pesitsemine ja areng	Pesitsusterritooriumi hõivab juba märtsi lõpul. Pesapuuna eelistab kuuske. Pesa koosneb väljastpoolt kuivadest kõrtest, raagudest, samblast ja samblikust, sisevooderduses leidub villa ja karvu. Vormilt ja ehitusviisilt sarnaneb pesa metsvindi pesaga. Emaslind muneb 4-7 sinakat hele- ja tumepruunide tähnidega muna, mida haub 11-14 päeva. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes kahenädalastena. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Häirimise korral käituvad rohevindid pesa juures võrdlemisi rahulikult, ainult mõnikord viskub emaslind pesalt maha ning eemaldub aeglaselt vigast teeseldes, et häirijat pesast eemale juhtida.
Ohustatus ja kaitse	Ei ole looduskaitse all. Aeg-ajalt ohustavad rohevinte ulatuslikud haiguspuhangud, samuti röövlinnud ja väikekiskjad. Rahvusvaheliste ohuhinangute järgi on liik soodsas seisundis ja stabiilse arvukusega. Eestis on arvukus tõusnud.