Randtiir

Randtiir on välimuselt väga sarnane jõgitiiruga - mõlemad on valge sulestiku ja musta mütsiga. Randtiiru keha on siiski veidi väiksem, nokk, pea ja kael lühemad, saba pikem ja tiivad kitsamad. Kõige parem on neid eristada noka järgi - randtiirul on see üleni tumepunane, jõgitiirul aga oranžikas ja otsast must.

Randtiirule kuulub maailmarekord lindude rände pikkuses. Nimelt jäävad tema pesitsusalad suures osas arktilisse vööndisse, aga talvitusalad on Lõuna-Jäämerel ja Antarktika rannikul. Seega võib randtiirude rände pikkus ulatuda 20 000 kilomeetrini. Et aga eelistatud rändeteed ei pruugi alati kulgeda otse, on kolooniaid, kes rändavad sellest veelgi pikema maa. Pikaealise linnuna, kes võib elada 30-aastaseks, jõuaks üks randtiir seega oma eluaja jooksul vahemaa poolest kolm korda Kuule ja tagasi lennata.

Liigi levila lõunapiiriks on Euroopas Briti saared, Taani ja Balti riikide rannikud. Siin on tegu rangelt merelinnuga, kes pesitseb väikesaartel, kuid asustab ka suuremate saarte ja mandri rannavalle ning rannaniitude sobilikke klibuseid alasid ja madalmuruseid veesilmadega merelähedasi niiduservasid. Kaugemal põhjas, levila põhiosas, võivad nad asustada ka jõgede ja järvede kaldaid sisemaal. Randtiirude põhitoiduks on kalad või väikesed koorikloomad, limused ja putukad. Paigallennul rapeldes jälgitakse vett ja saaki silmates sööstab lind talle sinna järele. Pesitsusajal tehakse toiduretki harilikult kuni 3 km raadiuses kolooniast, kuid vajadusel võib tiir käia toiduotsingutel kuni 50 km kaugusel.

Eestis pestiseb igal aastal keskmiselt 10 000 paari randtiire. Koloonia rajatakse paika, kus ümbrus on täiesti lage või äärmisel juhul madala rohuga kaetud. Randtiirud on häälekad ja valvsad, olles valmis sissetungijat, sh inimest raevukalt ründama. Pesa rajatakse otse maapinnale madalasse lohku - koloonias on pesade vahekauguseks 1-2 meetrit. Mai lõpus või juuni alguses muneb emaslind sellesse 2-3 beeži pruunikirjalist muna. Haudumine kestab 18-23 päeva ja poegade koorumine kestab 1-4 päeva - nooremad on nõrgemad ja võivad kergesti nälga surra. Pojad on pesahülgajad ja hakkavad mõne päeva jooksul ümbruses ringi tatsuma. Juuli alguses, umbes kolme nädala vanuselt pojad lennuvõimestuvad, kuid vanalinnud toidavad neid umbes 1 kuu vanuseni. Juba juuli keskel alustavad esimesed randtiirud oma pikka rännet, viimaseid isendeid kohatakse aga veel septembri keskpaigani. Tagasi pesitsusaladele jõuavad nad aprilli keskel.

Randtiirud kuuluvad kaitstavate linnuliikide III kategooriasse. Neid ohustavad samad tegurid, mis teisigi saartel maapinnal pesitsevaid linnuliike – rebaste jäämine saartele ja pesaröövlus kaaspesitsejate poolt. Merest mõjutatud kliburannal pesitseva linnuna uhutakse nende pesad tihti ära ka sagenevate tormide poolt. Seda enam, et pesitsusalasid jääb vähemaks paljude saarte roogu kasvamise tõttu. Suurt mõju avaldab ka merereostus, eelkõige kaladesse talletunud mürkained. Ka ohustavad randtiire inimeste sagenenud käigud väikestele meresaartele. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis, kuid langeva arvukusega.