Randtiir

Liiginimi eesti keeles	Randtiir
Liiginimi ladina keeles	Sterna paradisaea
Rahvapäraseid nimesid	Kõikidel tiirudel ühised: meripääsuke, veepääsuke, merehunt, merepolitsei, tiir, meretiir, liivatiir, kalatiir, tiirus, tiiras, tiirataja, tiirakas, tiilgas, viir, viires, kira, kiir, kirr, tirr, kirnääks, väike kajakas, viirkajakas, pritskajakas.
Suurus	Kehapikkus 33-39 cm (sh sabasuled 7-11,5 cm), tiibade siruulatus 66-77 cm, kaal 95-125 cm.
Levik	Levinud Põhja-Jäämere ning selle lahtede randadel, väiksematel ja suurematel saartel. Mitmes kohas levib pesitsusala piki randa ka parasvöötmesse. Rändetee kulgeb piki Euroopa ja Aafrika rannajoont, talvitusalad asuvad Aafrika ja Antarktise vahel ulatudes lõunasse kuni paakjääni. Eestis peaaegu oma leviku lõunapiiril, Lätis pesitseb liik ainult mõnekümne paarina. Eestis asustavad linnud põhiliselt meresaari.
Arvukus	Eestis pesitseb 9000 - 11 000 haudepaari.
Elupaik ja -viis	Pesitseb põhiliselt koloonialiselt väikesaartel, kuid asustab ka suuremate saarte ja mandri rannavalle ning rannaniitude sobilikke klibuseid alasid ja madalmuruseid veesilmadega merelähedasi niiduservasid. Polaaraladel ka sisemaal järvede ja jõgede kallastel. Lend kerge. Õhus paigallennul rapeldes sööstab peagi vette kala järele. Koloniaalse eluviisiga.
Ränne	Rändlind. Rändetee pikkus võib ulatua 20 000 kilomeetrini. Saabub meile aprilli keskel, sügisene äralend ja läbiränne algab juba juuli keskel ning viimaseid isendeid nähakse septembri keskpaigani.
Toitumine	Põhitoiduks kalad, mida püüab vette viskudes, samuti sööb veeselgrootuid, õhuputukaid.
Pesitsemine ja areng	Pesitseb kolooniatena, pesad asetsevad 1-2 meetriste vahedega. Pesa rajatakse enamasti maapinnale kruusasesse või rohusesse lohku ja vooderdatakse kergelt. Mai lõpus-juuni alguses muneb emaslind 2-3 muna, mida haub 18-23 päeva. Koorumine kestab 1-4 päeva, nooremad on nõrgemad ja surevad tihtipeale nälga. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud u 1 kuu vanuseni. Pojad saavad lennuvõimeliseks juuli alguses, 21-24 päeva vanuselt.
Ohustatus ja kaitse	Kuulub kaitstavate linnuliikide III kategooriasse. Ohustavad samad tegurid, mis teisigi saartel maapinnal pesitsevaid linnuliike – rebaste jäämine saartele ja pesaröövlus kaaspesitsejate poolt. Sageli uhutakse pesad ära sagenevate tormide poolt ja pesitsusalasid jääb roogu kasvamise tõttu järjrest vähemaks. Suurt mõju avaldab ka merereostus, eelkõige kaladesse talletunud mürkained. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis, kuid langeva arvukusega.