Rohevint

Rohevint on varblasest veidi suurem jässaka kere ja suure tugeva nokaga vintlane. Isaslind on põhivärvuselt kollakasroheline, emaslind hallikaskollane. Tiiva laba-hoosulgede servad on erekollase äärisega, mis kokkupandult moodustavad selge kollase triibu. Ka sabal on näha rohkesti kollast.

Vaatamata jässakale kehakujule on rohevindi liigutused osavad ja lend kiire. Rohevindi laul koosneb peamiselt kutsehüüdudest, mis vahelduvad õrnade vileliste, kuristavate häälitsustega.

Liigi levila hõlmab kogu Euroopat. Idas ulatub levila Uuraliteni, kagus Kaspia mereni ja Lõunas Loode-Aafrikasse. Minevikus on rohevinte ka mujale introdutseeritud - praegu esinevad nad võõrliigina Kagu-Austraalias ja Uus-Meremaal ning Uruguais. Rohevint on osalt paiga-, osalt rändlind. Asurkonnad, mis jäävad Eestist põhja ja itta rändavad talveks ära ning ka osa siinsest pesitsevast populatsioonist rändab lõuna poole talvituma. Rändavad rohevindid saabuvad meile enamasti märtsikuu jooksul, sügisene läbiränne algab septembri keskel ja lõpeb oktoobri lõpus. Talvine arvukus suureneb põhjast sisserändajate arvelt ja seega on rohevint tavaline lind kogu aasta vältel, külastades talvel meelsasti ka lindude söögimajasid.

Pesitsusterritooriumi hõivab rohevint omale juba märtsi lõpus. Varsti algab mäng, mille kestel isaslind sageli emaslinnu kõrval oksal laulab. Aegajalt tõuseb ta lauldes õhku ja teeb pesapaiga kohal kaare, tiibadega omapäraselt veheldes ja küljelt küljele viskudes, et lõpuks samale või teisele oksale tagasi laskuda.

Pesapuuna eelistab rohevint kuuske. Pesa koosneb väljastpoolt kuivadest kõrtest, raagudest, samblast ja samblikust, sisevooderduses leidub villa ja karvu. Vormilt ja ehitusviisilt sarnaneb see metsvindi pesaga. Emaslind muneb 4-7 sinakat hele- ja tumepruunide tähnidega muna, mida haub 11-14 päeva. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes kahenädalastena. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Häirimise korral käituvad rohevindid pesa juures võrdlemisi rahulikult, kuid mõnikord võib emaslind pesalt maha viskuda ning aeglaselt vigast teeseldes eemalduda, et häirijat pesast eemale juhtida.

Rohevint ei ole looduskaitse all. Aeg-ajalt ohustavad rohevinte ulatuslikud haiguspuhangud, näiteks trihhomonoos, samuti röövlinnud ja väikekiskjad. Rahvusvaheliste ohuhinangute järgi on liik soodsas seisundis ja stabiilse arvukusega. Eestis on arvukus viimastel aastatel tõusnud.