| Liiginimi eesti
keeles |
Urvalind |
| Liiginimi ladina
keeles |
Acanthis flammea |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Lepavarblane, lumelind |
| Suurus |
Kehapikkus 11,5-14 cm, tiibade siruulatus
20-25 cm, kaal 12-16 g. |
| Levik |
Urvalind on tundra ja metsatundra üks
tavalisemaid liike, kes on laialt levinud nii Euroopas, Aasias, kui
ka Põhja-Ameerikas. Pesitseb arktikas ja boreaalses vööndis, samuti
Kesk-Euroopa kõrgmäestikes. Talvitub leht- ja segametsavööndis. |
| Arvukus |
Eestis ei pesitse,
kuigi üksikud juhuspesitsemised pole välistatud. Arvukas
läbirändaja ja talvituja. Eestis talvitub olenevalt aastast 10 000
- 500 000 isendit.
|
| Elupaik ja -viis |
Urvalind pesitseb tundras ja metsatundras
erinevates puistutes peamiselt kaskedel, lõunapoolsetel aladel ka
kadastikes. Elutseb salkadena. |
| Ränne |
Sügisel nähakse esimesi linde juba
septembri teisel poolel, suuremad parved saabuvad aga oktoobris ja
novembris, kellest väiksem või suurem osa jääb ka talveks kohale.
Kevadränne algab märtsi teisel poolel. Üksikuid isendeid kohatakse
meil ka suvel. |
| Toitumine |
Väljaspool pesitsusaega sööb ainult
taimset toitu. Kõige sagedamini nokitseb ta kaseurbadest seemneid,
kuid otsib toitu ka lepaurbadest ja kõrgetelt umbrohtudelt.
Pesitsusajal toitub vähesel määral ka putukatest. |
| Pesitsemine |
Oma põhjapoolsel kodumaal, taigas ja
metsatundras, pesitseb urvalind hajusate kolooniatena.
Paksuseinalise pesa ehitab emaslind põõsastele või puude alumistele
okstele. Pessa muneb emaslind 3-7 muna, mida haub 10-11 päeva. Pojad
on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes kahenädalastena. Suguküpsuse
saavutavad järgmisel kevadel. |
| Ohustatus ja kaitse |
Liik ei ole
looduskaitse all. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik
soodsas seisundis, aga langeva arvukusega. Arktikas levinud
liigina on urvalind tõenäoliselt kliimamuutustele haavatav.
|