Urvalind

 

Urvalind

Urvalind on väikest kasvu vintlane, kes kujult sarnaneb siisikesega. Ülapoolel on tema sulestik helepruun ja tumeda pikiviirutusega, tiival on hele vööt. Nokk on väike ja kollane, kuid tumeda seljakuga. Kõige iseloomulikumateks tunnusteks on aga must kurgulaik ja punane otsaesine. Lisaks on isaslinnu rind roosakaspuane.

Väga seltsiva linnuna esineb urvalind peaaegu alati salkadena, mille suurus võib rändeaegadel ulatuda sadade ja tuhandete isenditeni. Eriti rahutud ja häälekad on kevadised rändesalgad. Urvalinnud pesitsevad kaugel põhjas - tundras ja metsatundras, talvituma lendavad aga sega- ja lehtmetsavööndisse. Eestis urvalind reeglina ei pesitse, küll aga on tegu rohkearvulise läbirändaja ja talvitujaga. Sügisel nähakse esimesi linde juba septembri teisel poolel, suuremad parved saabuvad aga oktoobris ja novembris, kellest väiksem või suurem osa jääb ka talveks kohale. Kevadränne algab märtsi teisel poolel. Üksikuid isendeid kohatakse meil ka suvel.

Oma pesitsuspaigas, tundras ja metsatundras, elutsevad nad erinevates puistutes. Pesitseda eelistavad nad kaskedel, lõunapoolsetel aladel ka kadastikes. Ka nende toidulaud on peamiselt seotud just kasepuudega - kõige sagedamini nokitseb ta seemneid kaseurbadest, aga otsib toitu ka lepaurbadest ja kõrgetelt umbrohtudelt. Väljaspool pesitsusaega sööb ta rangelt taimset toitu, pesitsusajal on menüüs ka vähesel määral putukaid.

Urvalind pesitseb hajusate kolooniatena. Paksuseinalise pesa ehitab emaslind põõsastele või puude alumistele okstele. Pessa muneb ta 3-7 muna, mida haub 10-11 päeva. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes kahenädalastena.

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri