| Liiginimi eesti
keeles |
Siisike |
| Liiginimi ladina
keeles |
Spinus spinus
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Pajulind, kadakalind,
pilvelind |
| Suurus |
Kehapikkus 11-12,5 cm, tiibade siruulatus
20-23 cm, kaal 10-15 g. |
| Levik |
Pesitseb Kesk- ja Põhja-Euroopas,
Lääne-Aasias Obi jõeni ning idas Baikali järvest Vaikse ookeani
rannikuni. Talvitusalad asuvad Lääne- ja Lõuna-Euroopas ning Hiinas
ja Jaapanis. Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva
pesitsusbiotoobi olemasolule. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 90 000 - 130 000
haudepaari. Talvine arvukus 10 000 - 200 000 isendit. |
| Elupaik ja -viis |
Elupaigaks on
igasugused puistud. Eelistab okasmetsi, eriti kuusikuid. Mõnikord
esineb ka parkides ja kalmistutel. Pesitsusajal elutseb paaridena.
Väljaspool pesitsusaega moodustab koos urvalindudega suuri parvi.
|
| Ränne |
Siisike on Eestis ränd- ja hulgulind,
siin talvituvad paljud põhjapoolsemad isendid. Talveks jäänud
isenditele saabub lisa peamiselt aprillis. Sügisene lahkumine algab
septembri keskel. |
| Toitumine |
Toit on enamasti taimne, eriti okaspuude
ja korvõieliste seemned. Pesitsusajal sööb ka putukaid. |
Pesitsemine ja
areng
|
Paarid moodustuvad juba märtsi lõpul.
Pesa ehitab emaslind. See on paksuseinaline, meenutab ehituselt ja
materjalilt ohakalinnu pesa ning paikneb enamasti okaspuu külgoksal
kuni 5 m kõrgusel. Emaslind muneb 4-5 valkjat pruunika kirjaga muna,
mida haub 11-13 päeva. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud.
Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes kahenädalastena. |
| Ohustatus ja kaitse |
Liik pole looduskaitse
all. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas
seisundis, kuid langeva arvukusega.
|