Liiginimi
eesti keeles |
Siisike |
Liiginimi
ladina keeles |
Carduelis
spinus L. |
Rahvapäraseid
nimesid |
Pajulind,
kadakalind, pilvelind |
Kehamõõtmed |
Tiiva
pikkus 6,8...7,6 cm |
Kehamass |
Kehamass
tavaliselt 11...15 g |
Levik |
Levinud
üle kogu Eesti vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi
olemasolule. Üldiselt on liik levinud kogu Euraasia
taigavööndis. |
Arvukus |
Arvukus
on 100 000... 200 000 pesitsuspaari. |
Elupaik
ja -viis |
Elupaigaks
on igasugused puistud. Pesitsusajal seotud suurel
määral okasmetsadega, eriti kuusikutega. Pesitsusajal
elutseb paaridena. Väljaspool pesitsusaega moodustab
koos urvalindudega suuri parvi. Päevase eluviisiga. |
Ränne |
Siisike
on Eestis ränd- ja hulgulind. Talveks jäänud
isenditele saabub lisa peamiselt aprillis. Sügisena
lahkumine algab septembri keskel. |
Toitumine |
Toit on
peamiselt taimne, eriti okaspuude ja korvõieliste
seemned. Pesitsusajal kasutab toiduks ka putukaid. |
Pesitsemine |
Pesa
ehitab ainult emaslind. Pesa ehitatakse tavaliselt
okaspuu külgoksa külge. See on poolkerajas
paksuseinaline ehitis peamiselt peentest raagudest,
rohukõrtest ja samblikust. Kurnas on 4...5 muna, mis on
valkjad pruunika kirjaga. |
Areng |
Haudevältus
umbes 11...13 päeva. Haub ainult emaslind, keda isaslind
sel ajal toidab. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast
umbes kahenädalastena. Poegi toidavad mõlemad
vanalinnud. Suguküpsuse saavutavad järgmisel kevadel.
Keskmine eluiga 1,2...1,6 a. |
Koht
ökosüsteemis |
Siisike
levitab vähesel määral okaspuude seemneid. |
Ohustatus
ja kaitse |
Liik pole looduskaitse all. |