| Liiginimi eesti keeles | Siisike |
| Liiginimi ladina keeles | Carduelis spinus L. |
| Rahvapäraseid nimesid | Pajulind, kadakalind, pilvelind |
| Kehamõõtmed | Tiiva pikkus 6,8...7,6 cm |
| Kehamass | Kehamass tavaliselt 11...15 g |
| Levik | Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule. Üldiselt on liik levinud kogu Euraasia taigavööndis. |
| Arvukus | Arvukus on 100 000... 200 000 pesitsuspaari. |
| Elupaik ja -viis | Elupaigaks on igasugused puistud. Pesitsusajal seotud suurel määral okasmetsadega, eriti kuusikutega. Pesitsusajal elutseb paaridena. Väljaspool pesitsusaega moodustab koos urvalindudega suuri parvi. Päevase eluviisiga. |
| Ränne | Siisike on Eestis ränd- ja hulgulind. Talveks jäänud isenditele saabub lisa peamiselt aprillis. Sügisena lahkumine algab septembri keskel. |
| Toitumine | Toit on peamiselt taimne, eriti okaspuude ja korvõieliste seemned. Pesitsusajal kasutab toiduks ka putukaid. |
| Pesitsemine | Pesa ehitab ainult emaslind. Pesa ehitatakse tavaliselt okaspuu külgoksa külge. See on poolkerajas paksuseinaline ehitis peamiselt peentest raagudest, rohukõrtest ja samblikust. Kurnas on 4...5 muna, mis on valkjad pruunika kirjaga. |
| Areng | Haudevältus umbes 11...13 päeva. Haub ainult emaslind, keda isaslind sel ajal toidab. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes kahenädalastena. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Suguküpsuse saavutavad järgmisel kevadel. Keskmine eluiga 1,2...1,6 a. |
| Koht ökosüsteemis | Siisike levitab vähesel määral okaspuude seemneid. |
| Ohustatus ja kaitse | Liik pole looduskaitse all. |
|
|
|