Porr

Liiginimi eesti keeles	Porr
Liiginimi ladina keeles	Certhia familiaris
Rahvapäraseid nimesid	Tikk, krabi, piibutaja
Suurus	Kehapikkus 12,5-14 cm, tiibade siruulatus 17-21 cm, kaal 7-10 grammi.
Levik	Levikuala ulatub Iirimaast läänes Sahhalini ja Jaapanini idas. Euroopas hõlmab levikuala suure osa maailmajao pindalast - liik puudub äärmises põhjaosas ning puudub või on ainult kohati levinud Euroopa lõuna- ja edelaosas. Eestis levinud vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule.
Arvukus	Eestis pesitseb 60 000 - 100 000 haudepaari.
Elupaik ja -viis	Elupaigaks on kuusikud ja kuuse-segametsad, kuid esineb ka teistsugustes metsades. Inimest kardab vähe, võib pesitseda ka rohkelt külastatavates suurtes parkides või kalmistutel.
Ränne	Peamiselt paigalind. Mõningast rännet võib esineda märtsis-aprillis ning septembris-oktoobris.
Toitumine	Toitub puutüvel elavatest putukatest ja muudest selgrootutest.
Pesitsemine ja areng	Pesitsusterritooriumite piirid täpsustatakse isaslindude vahel juba märtsis. Samal ajal alustatakse mängu, mille käigus emaslinnule aeg-ajalt mõni toidupala antakse ja seiratakse teda mängulennul laperdavate tiibadega. Pesa ehitab porr puutüve ja sellest eraldunud koore vahele või tüve harunemiskoha lõhesse. Pesa koosneb kiududest, laastukestest ja samblast ning on vooderdatud jõhvide ja sulgedega. Pessa muneb emaslind 4-8 valget, punapruunide täppidega muna, mida haub 13-15 päeva. Poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Pesast väljudes oskavad nad juba üsna hästi lennata, kogunevad lähestikku mõnele oksale ja lasevad end vanalindudel toita, peitudes hädaohu korral. Paari nädala kestel viibivad veel pesa läheduses ja ööbivad sageli rähnide poolt puutüvedesse raiutud koobastes. Seejärel läheb pesakond laiali.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu looduskaitse alla. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis. Looduslikeks vaenlasteks on rähnid, oravad ja kärplased, kes ohustavad eelkõige pesi ja noorlinde.