Porr

Porr on oma peenikese ja kõvera nokaga teiste meie värvuliste seas täiesti ainulaadne. Ta on väga väikest kasvu ja pruunika sulestikuga, sulandudes hästi kokku puutüvega. Selg on kollase- ja valgetähniline, alapool valge. Silma kohal on valge kulmutriip. Saba on roostepruun ning teravatipuline ja äärmiselt tugev, mille abil puutüvele toetuda, otsekui rähn. Toiduotsinguil ronib porr väga osavasti tüvel, liikudes sellel spiraalikujuliselt alt üles. Eemalt vaadatuna näib ta puutüve mööda roniva pisikese hiirekesena. Üles jõudes lendab see "hiireke" aga alla teise puu tüvel ja hakkab sellel taas spiraalselt üles ronima. Okstele ja maapinnale laskub see lind haruharva.

Liigi levila hõlmab suurt osa Euroopast, puududes siiski päris põhjas ja lõuna- ja edelaosas. Samuti elavad porrid Musta ja Kaspia mere piirkonnas ning levila piir ulatub Aasias Jaapanini. Kogu levila ulatuses on tegu paigalinnuga, kuid siiski võib kevadel ja sügisel esineda vähesel määral rändeid. Porri eelistatud elupaigaks on kuusikud ja kuuse-segametsad, kuid neid leidub ka teistsugustes metsades. Tegu on üsna julge linnuga, kes inimest kardab vähe. Seega leidub porre sageli ka suurtes parkides või kalmistutel.

Pesitsusterritooriumide piirid pannakse isaslindude poolt paika juba märtsis. Samal ajal alustatakse mängu, mille käigus emaslinnule aeg-ajalt mõni toidupala antakse ja seiratakse teda mängulennul laperdavate tiibadega. Pesa ehitab porr puutüve ja sellest eraldunud koore vahele või tüve harunemiskoha lõhesse. See koosneb taimekiududest, laastukestest ja samblast ning on vooderdatud jõhvide ja sulgedega. Pessa muneb emaslind 4-8 valget, punapruunide täppidega muna, mida haub 13-15 päeva. Poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Pesast väljudes oskavad nad juba üsna hästi lennata, kogunevad lähestikku mõnele oksale ja lasevad end vanalindudel toita, peitudes hädaohu korral. Paari nädala kestel viibivad nad veel pesa läheduses ja ööbivad sageli rähnide poolt puutüvedesse raiutud koobastes. Seejärel läheb pesakond laiali.

Porr ei kuulu looduskaitse alla ja rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on tegu soodsas seisundis oleva liigiga, kelle arvukus on stabiilne. Porri looduslikeks vaenlasteks on rähnid, oravad ja kärplased, kes ohustavad eelkõige pesi ja noorlinde. Inimteguritest võib porridele ohuks olla metsamajanduse intensiivistumine ja sobivate elupaikade kadu.